Majlen Fazer: perefirmat koos hoida on keeruline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome magusatööstuse rajaja Karl Fazeri lapselapselapse Majlen Fazeri sõnul kasvab kontsern igal aastal üha suuremaks.
Teie vaarisa Karli rajatud kontsern on juba 122 aastat tegutsenud perefirmana. Kas kõik teie õed-vennad töötavad perefirmas?
Firmas töötavad meist minu noorem vend, kes on nõukogus, ja vanem vend, kes on Vantaa šokolaaditehases tootmisdirektor. Mina töötan 2000. aastast kvaliteedivaldkonnas ja 2003. aastast rohkem kakaovaldkonnas. Aga kokku olen ettevõttes tegutsenud juba 25 aastat.
Tegin ise 1990. aastatel käsitsi pralineesid – umbes kümme aastat vastutasin selle osakonna eest. Veetsin mõne aja ka välismaal, Šveitsis šokolaadi tehes.
Meie perest on firmas tegelikult 85 aktsionäri, nii et need ei ole ainult mina ja minu lähiperekond. Oleme laiendatud perekond. Suures perekonnas on meid juba üle 110, aga kõigil lastel ei ole osakuid.
Ja kõik need 85 perekonnaliiget on firmas tegevad?
Kedagi ei sunnita firma tegevusest osa võtma. Isa ütles mulle, et peaksin tegema, mida tahan, aga võiksin kõigepealt perefirmas kätt proovida, ja jäin firmasse. Kas see oli hea või halb otsus, ma ei oskagi öelda.
Aga mis puudutab teisi omanikke, siis igaüks on erinev ja peab oma asja tegema. Mõned inimesed on firmaga seotud, teised teevad midagi muud, aga paar korda aastas saame kõik kokku, ja asi, mis meid ühendab, on just perefirma.
Oluline on, et kõik saaksid ka firma sees töötada sellisel ametikohal, kus nad ennast hästi tunnevad ja hakkama saavad. Nõukogus on neli väljast tulnud inimest ja viis pereliiget. Nii et firma on samas ikkagi perekondliku kontrolli all.
Kas perefirma imidž on Fazerile ka turunduses oluline?
Kui tahad müüa, siis rõhutad seda ka väljapoole, aga tegelikult on see just perele väga tähtis ja tahame seda koos hoida. See on muidugi omaette väljakutse. Oleme üle 120 aasta suutnud seda teha, aga mis edaspidi juhtub, seda näitab aeg.
Kui meid on tulevikus juba 200 või 300 omanikku, siis läheb veel keerulisemaks. Perefirmadega on nii, et kui firmal läheb hästi, siis on kõik pardal, aga kui on halvad ajad, siis peab igaüks ikkagi tegema valiku, mida ta teha tahab.