Täna varahommikul peaaegu kella viieni väldanud läbirääkimistel ei suutnud Saksamaa ja Ühendriigid jõuda kokkuleppele ajutise sihtlaenu tingimustes, mis lubaks pankroti äärel USA autohiiul General Motorsil töös hoida Opel ja oma teised Euroopa tootmisüksused.
Saksa valitsus on valmis pakkuma umbes 1,5 miljardi euro suurust laenu Opeli potentsiaalsele ostjale, vahendas AFP.
Alles on jäänud kaks võimalikku kosijat: Itaalia autotootja Fiat ja Kanada autovaruosade tootja Magna International. Samuti huvi üles näidanud Brüsseli investeerimisfirma RHJ International ja Hiina firma Beijing Automotive Industry Holding lahkusid kõnelustelt.
Magna pakkumist näevad eelisvariandina nii ametiühingud kui Saksa sotsiaaldemokraadid. Kanada firmaga on kampa löönud Vene suurpank Sberbank ning see lubaks veoautotootjal GAZ hakata Venemaal Opeli sõidukeid valmistama.
Fiat seevastu tahab ühendada General Motorsi Euroopa ja Ladina-Ameerika tootmisüksused Chrysleriga, milles itaallased hiljuti 20-protsendise osaluse omandasid. Nii tekiks maailma suuruselt teine autotootja pärast Toyotat.
Saksa võimud mainisid kõnelustevooru luhtumise ühe põhjusena GMi ootamatu nõudmise, et Saksa valitsus annaks Opelile lisaks eelmainitud 1,5 miljardile veel 300 miljonit eurot ning nimetasid ameeriklaste läbirääkimistaktikat skandaalseks.
Saksa rahandusminister Peer Steinbrück ütles täna varahommikul ajakirjanikele, et oli ebameeldivalt üllatunud, kui GM oma palve ootamatult kell 20 kohaliku aja järgi esitas. Steinbrück ütles, et Saksa riigi raha ei tohiks minna väljapoole Euroopa piire.
Magna teatas, et on valmis need 300 miljonit ise kinni investeerima, kuid nõuab Berliinilt tagatist juhuks, kui tehing luhtub. «Meil on palju raha,» ütles Magna esimees Frank Stronach New York Timesile. «See pole meie jaoks mure.»
Homseks kavandatakse uut kõnelustevooru, kuna Berliin tahab Opelile ostja leida enne GMi võimalikku pankrotistumist 1. juunil. Kui see ei õnnestu, on võimalik ka Opeli maksejõuetuks tunnistamine.
Opel teatas eile, et GM oli sellele üle andnud kontrolli oma Euroopa tehaste ja patentide üle. See lubaks ettevõttel edasi tegutseda ka USA autohiiu pankroti korral.
Nelja kuu pärast toimuvate üldvalimiste eel on tegemist Saksa valitsuse jaoks tähtsa küsimusega, kuna löögi all on 25 000 töökohta.
Kuigi lõpliku otsuse GMi Euroopa haru saatuse kohta peab tegema ettevõte ise koos USA valitsusega, on Saksamaal küsimuses mängida võtmeroll, kuna see maksab kinni suure osa rahast, mis tehaste tööshoidmiseks kulub.