Pakri tuumajaam suudaks kütta kogu Tallinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhul kui Suur-Pakri saarele rajatakse IRISe tuumareaktor, toodab see lisaks elektrile nii palju soojust, et kütta saaks tervet Tallinna. Paldiski linn juba loodab kaubelda endale Eesti odavaima soojahinna.
«Olen algusest peale arvanud, et millalgi läheb löömaks, kes tuumajaama endale saab,» lausus Paldiski linnapea Jaan Mölder, kelle valdustesse Suur-Pakri saar jääb.
Möldri hinnangul on praegu räägitav jutt, et tuumajaam on halb, pigem valimiseelne populism. Tuumajaama rajamise eeltingimusena tahaks Mölder Eesti Energialt tasuta soojust majade kütmiseks.
Kulukas ettevõtmine
Paldiski elanikud peaksid siis maksma vaid linna soojusvõrgu hooldamise eest ja see tagaks neile Eesti odavaima küttehinna. IRISe reaktor toodab aga nii palju soojust, et sellest jätkuks kogu Tallinna kütmiseks. Küsitavaks muudab plaani pealinna kaugus Paldiskist.
ASi Tallinna Küte turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Olga Petrova lausus, et rajada tuleks ligi 50 kilomeetrit suurediameetrilist kaugküttetorustikku soojuse transportimiseks Tallinna.
«Kuna torustik kulgeks osaliselt meres, on selle ehitamine tehniliselt keerukas ja kulukas,» ütles Petrova. Lisaks oleks vaja rajada magistraali äärde mitmeid pumbajaamu ning pika vahemaaga kaasneksid suured soojakaod ja pumpamiskulud.
«Tuginedes hetkel teadaolevale informatsioonile, oleme projekti teostatavuse ja võimaliku tasuvuse suhtes skeptilised,» nentis Petrova.
Eesti Energia tuumaenergia projektijuhi Andres Tropi sõnul on aga võimalusi soojakadu vähendada. Üks Eesti Energia töötaja kirjutab Tropi sõnul sellel teemal praegu magistritööd. Enne hinnangute valmimist ei tahtnud Tropp teemat pikemalt kommenteerida.
Küll tõi ta näiteks Soome, kus energeetikafirma Fortum on huvitatud kolmanda tuumareaktori rajamisest Loviisa tuumajaama lähedale. «Ka seal arutatakse elektri ja soojuse koostootmise võimalust ning silmas peetakse eelkõige Helsingi kütmist,» ütles Tropp.
Võrdlus Soomega
Loviisa tuumajaam asub Helsingist umbes 70 kilomeetri kaugusel, ent Helsingit kütva firma Helsinki Energy juht Seppo Ruohonen pole kalli hinna tõttu samuti plaanist eriti huvitatud, vahendas Helsingin Sanomat.
Fortumi juhi Mikael Liliuse sõnul suudaks Loviisa tuumajaam kütta kogu Helsingit koos eeslinnadega. Nii kaoks vajadus gaasil ja kivisöel põhineva soojatootmise järele ja Soome kasvuhoonegaase tekitava CO² väljalase väheneks kuus protsenti.