Varimajandus viib eelarvest miljardeid kroone minema

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuring näitab, et just see on koht, kust riik saaks eelarvesse miljardeid kroone juurde võita.




Mullu kaotas riik varimajanduse ja salaturu tõttu kokku ligi neli miljardit krooni. Ainuüksi ümbrikupalkade tõttu kaotas riik 2,7 miljardit krooni maksutulu, mustalt ehk makse maksmata sai palka 10–11 protsendi töötajaist.

Ohumärgiks on, et 35 protsenti ümbrikupalga saajatest olid olukorraga rahul ja 45 protsenti neist, kes rahul ei olnud, ütlesid, et kaotaksid sellise tasumisega mitte nõustudes töö.

Salaalkohol viis riigi rahakotist 144 miljonit ja salatubaka müük 661 miljonit krooni. Lisaks jäi üle Läti piiri sissetoodava ja siin maksuvabalt realiseeritud mootorikütuse tõttu riigikassal saamata 200 miljonit krooni.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul soodustab majanduskriis varimajanduse kasvu. Kui eelnevatel aastatel varimajanduse osakaal järjest vähenes, siis mullu oli see 2007. aasta tasemel ja tänavu tõotab suureneda. Maailma kogemus näitab, et headel aegadel salaturg riigis väheneb. Kõrge tööhõive tingimustes makstakse ka ümbrikupalka vähem, sest töötajail on võimalik esitada tööandjale suuremaid nõudmisi.

Josing rõhutas motivatsiooni tähtsust maksude tasumisel. Ta tõi näiteks Põhjamaad, kus inimesed tunnetavad, et saavad maksude eest ka riigilt midagi vastu.  «Kui ma tunnetan, et minu maksuraha läheb mõttetuste peale, tekib minus trots, et miks ma neid makse üldse tasuma pean,» lausus Josing.

Salakaubanduse osakaalu määrab ka selle äri kasumlikkus. «Mida suuremad on maksud, seda suuremat tulu maksupettusest teenitakse ja seda ahvatlevamaks sellel turul tegutsemine muutub,» lausus Josing, hoiatades aktsiisimaksude kergekäelise tõstmise eest. Elu näitab, et loodetud lisaraha jääb tihti saamata, küll aga väheneb tarbimine ja hakkab õilmitsema salaturg.

Ümbrikupalk


Valdkonnad, kus ümbrikupalga maksmine on enim levinud



Ehitus    37%


Teenindus    22%


Tööstus    11%


Toitlustus    9%


Kaubandus    6%


Transport    6%


Põllumajandus    6%


Muud    3%

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles