Valitsus arutab töötusmaksu tõusu 4,5 protsendini

Haapsallane Marko Tartlan uuris eile töötukassa Läänemaa büroos kuulutusi. Ta sai äsja pärast poolt aastat töötupõlve ametisse ning hakkab Lätis ja Leedus autokaupade müügimeheks. Foto: Andrus Karnau

Juba järgmisel nädalal lendab töötuskindlus­tus­maks raketina kolme protsendini, täna arutab valitsus ettepane­kut, et selle maksu lagi võiks olla veel poole kõrgem.

Praegu on töötuskindlustusmaks 0,9 protsenti, juunist kasvab see seaduses lubatud suurima määrani – kolme protsendini. Eile kinnitas sotsiaalminister Hanno Pevkur: ta teeb neljapäeval valitsusele ettepaneku, et maksumäära lagi tõuseks 4,5 protsendini.

See otsus ei tähenda veel automaatselt maksumäära tõusu. Senise praktika järgi teeb maksumäära tõusu osas ettepanekud töötukassa nõukogu ja selle kinnitab valitsus. Nagu märgitud, on praegu  maksumäär kolm korda madalam, kui seadus lubab.

Vajadus selgub sügisel

Pevkuri sõnul katab kolmeprotsendine töötuskindlustusmaks kassa kulud, kuni tööpuudus jääb 13 protsendist väiksemaks. Enamik asjatundjaid leiab, et töötus kasvab Eestis aasta lõpuks vahemikku 15–20 protsenti. Pevkuri sõnul näitavad september ja oktoober töötuse tõelist ulatust ja siis selgub ka maksutõusu vajadus.

«Kui aasta keskmine töötus kasvab 15–16 protsendini, siis on vaja maks tõsta 4,5ni või veelgi ülespoole,» ütles Pevkur. «Uks on vaja lahti hoida, et valitsus saaks kiiresti reageerida tööpuuduse kasvule.»

Mäletatavasti pakkus töötuskindlustusmaksu tõusu 4,2 protsendini ka ametist lahkunud sotsist rahandusminister Ivari Padar. See maksumäär oleks tema arvutuste järgi küll katnud ka uue töölepinguseaduse kõrgemad hüvitised.

Maksumäära tõusu poolt on olnud ka ametiühingute juht Harri Taliga. Samuti leidis tööandjate keskliit hiljuti, et vajadusel võiks maks olla kolmest protsendist kõrgem. Keskliidu juht Enn Veskimägi märkis, et tööandjad võivad osa rahast kanda ka n-ö töörahva fondi, kui seal peaks kasvava tööpuuduse pärast raha nappima.

Töötuskindlustusmaks jaguneb nii, et töövõtjad maksavad kaks kolmandikku sellest ja tööandja ühe kolmandiku. Töötukassas lähevad need eri fondidesse. Töörahvas saab hüvitise oma fondist ja firmade fond katab ettevõtjate koondamiskulu.

Nii nagu juba peaaegu poolteist aastat, tõotab töölepinguseadus ka lähinädalaiks ülikõva debatti. Lähiaastail pole lootustki, et jõustuksid mullu ametiühingute poolt välja võideldud soodsad hüvitised.

Valitsus annab täna oma ametliku heakskiidu eelnõule, mis jätab uues töölepinguseaduses töötutele makstavad hüvitised praegu kehtivale tasemele, vastavalt 50 ja 40 protsenti keskmisest palgast. Uus seadus pakkus teatavasti 1. juulist 70 ja 50 protsenti keskmisest palgast.

Ridamisi kaotusi

Aastani 2013 lükkub edasi hüvitise maksmine omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunule. Viimase otsustega jätab valitsusliit 100 000 inimest hüvitiseta – just nii palju on neid, kel võiks eeloleva kolme ja poole aastaga tekkida vabatahtlikult töölt lahkudes õigus hüvitisele 40 protsenti keskmisest palgast.

Kokkuhoiu pärast jäävad alles ka tööraamatud, mida seni taheti kaotada, luues pensioniregistri. Töötutoetuse tõus lükkub edasi 2012. aasta alguseni. Samuti võimalus maksta lapsevanemale lapsepäevade eest riigieelarvest vähemalt miinimumpalgaga seotud tasu.

Kõige teravam vaidlus käib aga öötöö pärast. Valitsuse paranduste mõjul võib kokkuleppel inimesega panna teda öösel tööle peaaegu piiranguteta. Ametiühingute streik nendes küsimustes on kavas juba järgmisel nädalal.