Möödunud teisipäeval astusid uudisteagentuuri Platts Londoni büroosse, aga ka naftakompaniide Royal Dutch Shell, BP ja Norra Statoili kontoritesse Euroopa Liidu konkurentsiametnikud ning otsisid vastust küsimusele, kas naftakompaniid on teatanud Plattsile moonutatud hindu eesmärgiga mõjutada nafta referentshinda.
Hiljem laienes küsitletavate ring Soome ainsale naftasaaduste tootjale Neste Oil ja sel nädalal maailma suurimale toormetootjale ja -kauplejale Glencore Xstratale ning maailma suurematele kauplemisfirmadele Vitol ja Gunvor. Need ettevõtted ei ole aga kahtlusaluste hulgas, neid vaid küsitletakse informatsiooni saamiseks, ütlesid Bloombergile kolm uurimisega kursis olevat allikat.
Nafta, aga ka teiste toorainete turud on mitmekihilised ja komplitseeritud. Nafta maailmaturu hinnad kujunevad New Yorgi kaubabörsil ja Londonis kontinentidevahelisel börsil (ICE). Neil börsidel kaubeldakse nafta tulevikutehingutega, st kauplemise objektiks on nn elektrooniline nafta ning reaalseid tehinguid, kus ühelt omanikult läheb teisele reaalne toore, tehakse haruharva.
Lisaks börsidele kaubeldakse nafta tulevikutehingutega ka börsivälisel turul (OTC) ning kolmas oluline turg on füüsilise nafta turg, kus omanikku vahetab reaalne tankerites ja tsisternides loksuv must kuld.
Kui börsil kaubeldava nafta hinna kujunemine on läbipaistev, siis OTCl ja füüsilise nafta hinna kujunemine on läbipaistmatu ning kuna tehingud on ebastandardsed, on ka võrdlushinna kujunemise metoodika keeruline.
Füüsilise nafta, aga ka naftasaaduste ja paljude teiste toorainete võrdlushinnad saadakse uudisteagentuuride kaudu, kelle reporterid koguvad hinnainfot kauplejatelt. Suurim naftale ja naftasaadustele spetsialiseerunud uudisteagentuur on Platts, kellelt saavad mootorikütuste nn maailmaturuhindade kohta infot ka meie suuremad kütusemüüjad.
«Platts on füüsilise nafta turu peamiseks hinnareferentsiks,» ütles Reutersile Šveitsis asuva konsultatsioonifirma Petromatrix konsultant Olivier Jakob.
Plattsi konkurendid on Argus Media ja kirjastuskontserni Reed Elsevier tütarfirma ICIS. Platts ise on kirjastuskompanii McGraw Hill tütarfirma.
Referentshindade määramisel kasutab Platts nn aknasüsteemi, kus kauplejatelt küsitakse hinnainfot umbes poole tunni pikkuse akna ajal enne tööpäeva lõppu. Brenti toornafta kohta hangitakse hinnainfo alates kella neljast Londoni aja järgi (meie aja järgi kell kuus) poole viieni.
Sel ajal panevad naftakauplejad üles oma pakkumised, mahud, spetsifikatsioonid, mille alusel arvutavad Plattsi töötajad referentshinna. Agentuur saab hinnainfot 240 ettevõttelt ja ühinemisjärjekorras on veel mitu ettevõtet.
Plattsi avaldatud hinnad on aluseks 95 protsendile toornafta, 90 protsendile naftasaaduste ja 90 protsendile nafta börsiväliste tuletisväärtpaberite tehingutele. Bloombergi hinnangul on Brenti naftaga seotud tehingute maht umbes 200 miljardit barrelit aastas ja selle väärtus kokku 20 triljonit dollarit.
Kahtlused varemgi
Seda, et Plattsi kaudu avaldatavate hindadega on manipuleeritud, on kauplejad kahtlustatud juba ammu. Mullu augustis kaebas Prantsusmaa naftakompanii Total, et nende kogemuse järgi erinesid Plattsi avaldatud hinnad mitu korda reaalsetest hindadest.
Kahtlusi, et börside mittekaubeldavate toormehindadega manipuleeritakse, on kerkinud ka varem. 2001. aastal manipuleeris elektri hinnaga kurikuulus Enron, mille tõttu kerkisid osaliselt avatud California elektriturul hinnad kümnekordseks ja sealsetes suurlinnades kadus kohati elekter. Samasse aega jäävad kahtlused ka gaasihinnaga manipuleerimises.
Paljud toovad paralleele ka mulluse skandaaliga, kus suurpangad manipuleerisid pankadevaheliste laenuintressidega Libor, kus on samuti tegemist börsivälise hinnakujundusega. Agentuurid ise eitavad seda.
Bloomberg kirjutas eile, et Libori edukas uurimine, mille tulemusena on suurpangad maksnud trahviks sadu miljoneid, on teinud Euroopa Liidu konkurentsiameti julgeks.