Islandi uus koalitsioonivalitsus peatas määramata ajaks ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga ning üritab lahendada oma majandusmured iseseisvalt.
Islandi uus valitsus võttis iseseisvuse ja krooni kursi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sigmundur David Gunnlaugsson, kellest saab 38-aastaselt Islandi ajaloo noorim peaminister, esitles eile koalitsioonilepet, mis keskendub majapidamiste võlataseme leevendamisele ning majanduskasvu turgutamisele globaalses finantskriisis rängalt räsida saanud riigis.
Leppega tulevad taas võimule Gunnlaugssoni juhitud Progressiivne Partei ja Iseseisvurpartei – erakonnad, mis olid tüüri juures buumiaastail, mis päädisid saareriigi kolme suurima panga «suurejoonelise» kollapsiga.
Vastne rahandusminister ning iseseisvuspartei liider Bjarni Benediktsson ütles Financial Timesile, et olukord Euroopa Liidus ja euroalas on viimasel ajal halvenenud.
Benediktsson selgitas, et annab parlamendile ülevaate ELi läbirääkimistest ning seejärel otsustatakse, kas riigis korraldatakse referendum – ilma milliseta läbirääkimised iial jätkuda ei saaks.
«Me usume, et Islandi ühinemisläbirääkimisi alustati ilma [selleks] vajaliku toetuseta. Me ei jätka neid läbirääkimisi. Me tahame ühtlasi kuulda, mida ELil meie lähenemise kohta öelda on... võib-olla ei olegi üldse mõtet referendumit korraldada,» ütles ta.
Otsus tähendab ühtlasi seda, et Island jääb oma krooni juurde – vastupidiselt endise võimupartei, sotsdemokraatide unistusele liituda euroga, nähes selles ühe võimalust kaotada kapitalikontrollid.
Benediktssoni sõnutsi on kapitalikontrollide lõpetamine – mis piiravad kroonide voolu riiki ja sellest välja – üks uue valitsuse prioriteete, mis ühtlasi tähendab suuri kahjumeid Islandi kokkuvarisenud pankade välismaistele kreeditoridele.
«See eeldab arvestatavat juukselõikust Islandi varadelt, et valuuta oleks tasakaalus kui kontrollid eemaldatakse,» selgitas rahandusminister.
Andes märku, et läbirääkimised tulevad karmid, hoiatas minister Kaupthingi, Landsbanki ja Glitniri kreeditore – need kolm panka läksid 2008. aasta sügisel hingusele, olles kuhjanud kokku varasid riigi SKTst 10 korda suuremas summas – et uuel valitsusel on õigus kehtestada reglement vastavalt oma äranägemisele.
«Reglemendi osas ei pea valitsus mitte kellegagi läbi rääkima. Aga loomulikult võtame me kuulda realistlikke [argumente],» lisas Benediktsson.
Progressiivide peamise poliitikapunkti – majapidamiste võlgade korstnassekirjutamise – osas on koalitsioonilepe üsna üldsõnaline. Peamiselt selgub sealt, et Gunnlaugsson tahab kasutada kogu välismaiste kreeditoride kahjumitest saadud tulu kandmaks maha kriisijärgse inflatsiooni hammasrataste vahele jäänud inimeste indeksiga seotud eluasemelaene.
Copyright The Financial Times Limited 2013