Ametiühingud ähvardavad streikidega

Ametiühingud hakkavad streikima. Illustratsioon: Urmas Nemvalts.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on töötajad valmis streikima valitsuse tööjõupoliitika vastu, juttu on olnud kaheksatunnistest tööseisakutest.

Eile otsustas Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus korraldada 3. juunil meeleavalduse Toompea lossi ees ja 16. juunil hakata streikima. Enne seda peavad otsuse protestiaktsioonides osalemiseks langetama ametiühingu haruliitude juhatused.

Tegu on hoiatusstreigiga EAKLi poliitika toetuseks ja see toimub erinevates paikades üle Eesti. Seadus lubab sellise streigi pikkuseks kuni kolm ööpäeva, kuid Taliga sõnul on esialgu räägitud ühe tööpäeva ehk kaheksa tundi kestvatest tööseisakutest.

Taliga ei osanud öelda, kui palju inimesi tänavale tuleb ja streikides osaleb, sest teavitustöö ametiühinguliikmete hulgas alles algas. «Loodame, et tuleb palju, sest see küsimus puudutab kõiki töötajaid,» lausus ta.

Ka loosungid pole veel paika pandud. Kuid põhinõudmine on, et valitsus täidaks eelmise aasta 23. aprillil sõlmitud kolmepoolset kokkulepet töölepinguseaduse eelnõu osas ja alustaks viivitamatult uusi läbirääkimisi töölepinguseaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatuste rakendamise üle, lükates seni nende jõustamise edasi.

Tekkinud keerulises olukorras on nii Taliga kui tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis küsinud nõu riiklikult lepitajalt Henn Pärnalt. Plaanitavad streigid on poliitilised ja neid Eesti seadused praegu ei reguleeri.

«Proovime, ehk saame ametiühingud, tööandjad ja valitsuse ühise laua taha, sest ega tänaval neid asju lahendata,» ütles Pärn. Kuna tegu ei ole töövaidlusega, saaks riiklik lepitaja olla vaid vahendaja rollis.

Kriisi sõnul ei saa aga riiklik lepitaja eriti midagi teha, kuna tegu pole tööandja ja töövõtja vahelise töötüliga.

«Mulle on ametiühingute taotlused ausalt öeldes arusaamatud. Olen veendunud, et streik ei muuda midagi ja kaotajaks jäävad inimesed, kes ametiühingute õhutusel aktsioonides osalevad,» ütles Kriis.

Ta lisas, et kui selgub streigi ebaseaduslikkus, võivad selles osalejad kaotada palgas või koguni töökohast ilma jääda.

Arvamus

Tarmo Kriis
tööandjate keskliidu juht:

Tööandjate keskliidu hinnangul kahjustavad streigid väljakujunenud partnerlussuhteid tööandjate ja töövõtjate vahel. Rünnaku alla satuvad eeskätt need ettevõtted, kes sotsiaalpartnerlust on seni kõrgelt hinnanud.

Tööseisakud süvendavad eelarvekriisi ja mõjutavad selgelt negatiivselt nii tööhõivet kui ka palku, mille säilitamine peaks praeguses majandusolukorras olema töövõtjate esmahuvi. Streik majanduskriisi tingimustes on ebakonstruktiivne ega too riigieelarvesse või töötukassasse raha juurde.

Ametiühingute keskliit seab töötute huvid töövõtjate huvidest kõrgemale. Töötukassa prognooside kohaselt tooksid ametiühingute taotletud kõrged hüvitised kaasa üle üheksa protsendi suurused töötuskindlustusmaksed, millele järgneks tööpuuduse hüppeline kasv.