Baltikal on Bangladeshis kaks tarnijat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul on ka neil Bangladeshis kaks koostööpartnerit, kellega alustati koostööd vaevalt aasta eest.
Rohkem kui tuhande ohvriga tehase varing Bangladeshis on tõstatanud teema lääneriikide suurte moetööstuste allhankijate töötajate töötingimustest ning brändidele laskuvast moraalsest vastutusest.
Milder ütles, et ka nemad jõudsid umbes aasta eest läbi oma Hiina partnerite odavasse Bangladeshi, kus enamik Lääne moetööstustest kompenseerib Hiina inflatsiooni. Tema sõnul on Bangladesh veel üks ainukesi odavaid riike, ka Vietnam on juba kallimaks läinud.
«Meil on Bangladeshis lepingud kahe tehasega. Ühte neist oleme ise inspekteerinud, teist veel ei ole jõudnud,» tõdes Milder. «Aga samades tehastes töötavad nii lugupeetud brändid, et kui see nende koodile vastab, siis vastab ka meie omale.»
Milderi sõnul ongi Baltika väikse tegijana Aasias suurte järgija ja kui suured on mingi tootja aktsepteerinud, siis tõenäoliselt võivad ka nemad seda teha.
Baltika finantsdirektori Maigi Pärniku sõnul tuleb aga ikkagi tõdeda, et kui keegi valetada tahab, siis ei saa ka inspektorid midagi teha.
«Näiteks viiakse inspektorid ühte tehasesse, mis vastab reeglitele, aga tegelikult toodetakse kuskil mujal. Juhukontrollidega saab seda riski vähendada, aga kui keegi väidab mulle, et see on 100 protsenti välditav, siis see ei ole nii,» kirjeldas Pärnik.
Sellest piirkonnast ostab Baltika sisse tooteliike, mida Eestis ja Hiinas ei toodeta, näiteks kergeid kudumeid ja trikotaaži. Eelmisel testperioodi aastal moodustas Bangladeshist tulnud toodang siiski Baltikas vaid 0,31 protsenti.
«Lõpuks on see ikkagi turumajandus. Nendesse odavatesse riikidesse liigutaksegi sellepärast, et nad on odavad,» ütles Milder. «Samas on meie jaoks muidugi oluline tasakaal – ühelt poolt hind ja teisalt töötingimused.»
Palgad määrab aga Milderi sõnul kohalik riik või tehas, mitte tellijad. Tellijatel lasub aga moraalne vastutus.
«See on alati selline hankijapoolne risk. Kui liigud riiki, kus hind on hästi madal ja konkurentsivõimeline, siis seal võivad tulla kaasa ka muud probleemid,» kinnitas ta.
Milderi sõnul on muidugi kurb, et probleeme hakatakse laiemalt lahendama alles pärast sellist tragöödiat, kuid loodab ka, et see ei vii selles riigis tootmise lõpetamiseni.
«See on väga tõsine ja traagiline, mis seal toimus, aga samal ajal on ka väga oluline, et see kõik ei tekita olukorda, kus odava tööjõuga riikides muutuks tootmine mõttetuks. Bangladeshi kogu ekspordist moodustab rõivatootmine 90 protsenti. Mis juhtub nende riikide majandusega, kui seal ei suudeta jõuda mõistlikele kokkulepetele,» arutles Milder, kelle sõnul viimaste uudiste järgi on suured brändid Bangladeshis ikkagi kokkuleppeid saavutamas.