Veeldatud maagaasi terminal jääb lähiajal ehitamata
17. mai 2013, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur regionaalne veeldatud maagaasi terminal, mis maksaks 300–500 miljonit eurot ning varustaks kolme Balti riiki ja Soomet, jääb ilmselt lähiajal ehitamata. Suure veeldatud maagaasi (LNG) terminali ehitus on sedavõrd kulukas, et see on mõeldav ainult juhul, kui see saab rahastamisel abi Euroopa Liidu eelarvest.
Euroopa rahastuse saamiseks oleks vaja riikide kokkulepet, kuid seda asjatundjate sõnul ilmselt ei sünni. Uue eelarveperioodi esimene rahastamisotsuste tegemise voor on tuleval aastal, järgmine kahe aasta pärast.
Et esimesse vooru pääseda, peaks Eesti ja Soome jõudma ühisele arusaamale juuni lõpuks. Kumbki pool pole aga valmis loovutama sadu miljoneid väärt investeeringut.
Soome gaasitarbimine on mitu korda suurem kui Eestis, mistõttu Soome Gasum ja ka valitsus leiavad, et terminal peab olema riigis, kus ka suurem osa piirkonna tarbimisest. Samale järeldusele jõudis Euroopa Komisjoni tellitud uuringufirma Booz raport, milles leitakse, et Eesti oleks terminali jaoks parem koht siis, kui siinne tarbimine kasvaks. Gaasitarbimise kasvu pole aga Eestis oodata.
Soome on euroliidu eelarvesse netomaksja, erinevalt Eestist, kes saab enam, kui eelarvesse tagasi maksab. Seetõttu on sealsel valitsusel keeruline oma valijatele öelda, et Euroopa toetusraha loovutati eestlastele.
Soomega läbirääkimisi juhtiv majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ütles, et kuna Eesti on veendunud, et Paldiski projekt on parem kui Inkoo, siis järeleandmisi ei ole kavas teha. «Miks peaksime terminali soomlastele andma, kui ka Muuga projekt on parem kui Inkoo,» lausus ta.
Leppiman märkis, et Soome investeeringu puhul ei ole Eestil teada, mis sealne terminal maksab, millal see valmis saab ning kuidas see mõjutab Eesti tarbijatariifi. Tema sõnul lööks Soome terminaliga nõustumine jalad alt ka Paldiski väikeselt terminalilt, mille Alexela on lubanud ka Euroopa rahata püsti panna.
Üks kahe riigi «võidurelvastumise» näiteid on Harri Miku palkamine. Eesti Energia endine juhatuse liige peab selle kuu lõpuks majandusministeeriumi ülesandel koostama n-ö sõltumatu raporti kolme konkureeriva projekti kohta. Need on Soome Inkoo, mida arendab Gasum, aga ka Alexela Paldiski ja Eleringi Muuga projekt.
Miku raport peab olema vastukaaluks soomlaste vastava raportööri tööle. Soomlased palkasid Olkiluoto tuumajaama omanikfirma Pohjolan Voima endise juhi Timo Rajala, et viimane hindaks konkureerivaid projekte.
Valitsus arutas eile hommikul kabinetiistungil terminali rajamise väljavaateid. Majandusminister Juhan Parts ütles, et ministrid võtsid olukorra teadmiseks.
«Tänase arutelu põhijäreldus on, et läbirääkimiste tempot tuleb tõsta. Kui tempot ei tõsta, siis on oht, et ei tule toru Balticconnectorit ega tule ka LNG terminali,» ütles peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil. «Meie meelest õige LNG terminali asukoht on Eestis. Paraku soomlased arvavad, et kõige õigem regionaalse veeldatud gaasi terminali asukoht on Inkoos.»
Valitsus tahaks, et Euroopa Komisjon hindaks terminaliprojekte ja valiks sobiva. Komisjon seda ei taha. Eile oligi Ansipi sõnum, et peaks otsima sõltumatu hindaja.
Alexela Energia juht Marti Hääl ütles, et eesmärk on rahvusvahelist ehitushanget alustada selle aasta sügisel.
«Me usume Eesti riigi võimesse nii Euroopa Liidu kui ka Soome, Läti ja Leedu suunal teha tulemuslikku poliitikat. Seetõttu on LNG regionaalse terminali teemal oodata väga tegusat ajaperioodi,» lausus ta.
Hääl märkis, et Alexela valmistab koos Tractebel Engineeringu inseneridega ette projekti, et see viia ehitushankele.
«Lõpliku investeerimisotsuse terminali osas, sh mahutite suurus, teeme lähtudes lõplikest ehituspakkumistest ning selleks ajaks turul kujunenud olukorrast, sh regionaalse terminaliga seotud arengutest,» rääkis ta.