Käibemaks ähvardab kerkida
26. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Rahvaliidu läbirääkimistel on ühe võimaliku uue tuluallikana kaalumisel käibemaksu tõstmine kahe protsendi võrra, mis peaks riigi kaukasse tooma juba tänavu 800 miljonit lisakrooni.
Käibemaksu tõusust saadav 800 miljonit krooni on osa 6,1 miljardi krooni suurusest eelarvepositsiooni parandamise kavast. 3,4 miljardit krooni sellest kiitis eelmisel nädalal heaks veel Reformierakonna, IRLi ja sotside valitsus ja saatis riigikokku.
2,7 miljardit krooni on seni lahtine ning uue koalitsiooni moodustamiseks läbirääkimisi pidavad Reformierakond, IRL ja Rahvaliit on üritanud selles kokku leppida.
Postimehe andmetel moodustab suurima osa 2,7 miljardi kroonisest kavast loobumine töötute uutest hüvitistest ning see annab riigile hinnanguliselt 1,1 miljardit krooni kokkuhoidu. Teiseks peamiseks allikaks on käibemaksu tõstmine 20 protsendile.
Eile õhtul kogunes partei seisukohti arutama Rahvaliidu volikogu. Reformierakonna,
IRLi ja sotside valitsusele sai saatuslikuks eelkõige see, et ei suudetud kokku leppida töölepinguseaduse ja töötute uute hüvitiste saatuses. Sotsist endine rahandusminister Ivari Padar ütles eile, et ägedalt vaidlesid sotsid ja reformierakondlased ka käibemaksu üle.
«See oli üks meie põhimõttelisi vaidlusi Reformierakonnaga – kas tõsta käibemaksu või tulumaksu,» sõnas ta. «Käibemaksu korral on enam surve all madalama sissetulekuga inimesed.» Padar lausus, et käibemaksu tõstmine mõjutab ka inflatsiooni ning tuleb väga täpselt arvutada, kas see ei pane löögi alla Eesti lootusi peatselt eurole üle minna.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ei soostunud kinnitama, et parteide läbirääkimistel on üleval plaan tõsta käibemaksu. Rahvaliidu pressinõunik Manuela Pihlap ütles aga, et nende partei volikogu arutab kindlasti ka käibemaksu küsimust.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kristi Jõesaar märkis, et kui võtta aluseks ministeeriumi kevadprognoosi riskistsenaarium, tooks kaheprotsendine käibemaksumäära tõus 1. juulist kaasa inflatsioonikriteeriumi täitmise nihkumise kuu võrra hilisemaks. «Seega võimalikku euro kasutuselevõtu kuupäeva (2011. aastal) ei tohiks see mõjutada,» lisas ta.
Jõesaar tõdes, et käibemaksu tõstmisel kahe protsendipunkti võrra suureneb tarbijahinnaindeks (THI) hinnanguliselt 1,6 protsenti ning see jaguneks võrdselt 2009. aasta ja 2010. aasta peale.
«Siinkohal on eeldatud, et käibemaksumäära tõus kandub kogu ulatuses kaupade ja teenuste hindadesse,» lisas ta. «Tegelik mõju võib aga kujuneda väiksemaks, kuna nõrga nõudluse tõttu ei pruugi ettevõtted käibemaksumäära tõstmist kogu ulatuses hindadesse lisada.»
Küsitlus: mida arvate käibemaksu tõstmisest?
Ruta Arumäe
SEB Panga majandusanalüütik:
Hoiatav näide on Läti, kus tõsteti käibemaksu, kuid mingit tuntavat tulu riigieelarvesse sellest ei saadud. Kui tõsta käibemaksu, siis hinnad kerkivad ja tarbimine väheneb. Kui mõelda euro kasutuselevõtule, siis on see väga kahtlane samm.
Kristen Michal
Reformierakonna peasekretär:
Reformierakonna eelistuseks on olnud pigem tarbimise ja saastamise maksustamine kui otseste maksude tõstmine, mis mõjutab uute töökohtade loomist. See on eriti aktuaalne praegu, kus uute töökohtade loomine on kriitilise tähtsusega.
Margus Tsahkna
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär:
Ma ei ütle mingit «jah» või «ei» seisukohta. Oleme ideedele avatud ja arutame läbi, mis oleks vähem kurnav inimestele ja majandusele. Ka poliitiliselt on kõik lahtine, sest Rahvaliit pole midagi lõplikku öelnud.
Ivari Padar
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, endine rahandusminister:
Meie seisukoht on, et käibemaksu tõstmine ei saa üksi olla õige. Meie ettepanek oli tõsta kaks protsenti tulumaksu ja protsent käibemaksu. Sellise variandiga saanuks poole aastaga lisatulu 1,1 miljardit krooni.