Toidutootjate ja jaekettide suhtlus käärib
15. mai 2013, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt toidutootjate hulgas läbi viidud küsitlus kinnitab probleemi, et hankelepingute tingimused on jaekettide poole kaldu. Küsitlusele on tänaseks vastanud 22 Eesti toidutootjat, kellest rõhuva osa kinnitusel on toidutootjatel jaekaubandusega suhetes nõrgem läbirääkimispositsioon ja tarnelepingute üle pole võimalik oluliselt läbi rääkida.
Mitte ükski küsitlusele vastanutest ei nõustunud ankeedis toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on nende ettevõttel võimalik koostada oma ettevõtte vajadustele vastavaid lepinguid. Samuti kinnitas rõhuv osa toidutootjatest (86 protsenti), et nende ettevõtetel ei ole võimalik jaekaubandusega lepingutingimuste üle piisavalt läbirääkimisi pidada. Vastajad kinnitasid kui ühest suust (ühe erandiga), et suhetes jaekaubanduskettidega on nende ettevõttel nõrgem läbirääkimispositsioon ja kaubandusel on ühepoolselt võimalik kehtestada lepingutingimusi.
Tootjad tõid vastustes esile nn hirmufaktorit suhetes jaekaubandusega. 91 protsenti vastanutest nõustusid küsimustikus toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on nad tundnud kartust, et ebaõiglaste tingimuste vaidlustamine võib põhjustada ärisuhete halvenemist. 64 protsenti vastajatest on suhetes jaekaubanduskettidega tundnud koguni hirmu, et ebaõiglaste tingimuste ilmnemisel põhjustaks kaebus ärisuhte lõppemise.
64 protsenti vastajatest nõustusid küsitluses toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on asjaomane ettevõte lepingueelsete läbirääkimiste puhul kogenud ebaausaid kauplemistavasid, 27 protsenti vastajatest ei osanud sellele küsimusele vastata ja kaks ettevõtet esitatud väitega ei nõustunud.
«Jälgime suure murega, kuidas kaubanduse kontsentreerumine on viinud ebaausate kauplemistavade levikuni Eestis. Vaatamata sellele, et meie tootjate keerulised suhted kaubandusega kerkisid nn lihaskandaali tõttu teravalt esile juba 2010. aastal, siis julgen jätkuvalt väita, et toidutootjate ja kaubanduse suhted on tasakaalust väljas. Kui iseregulatsioon ei toimi, siis tuleb üle vaadata seadusandlikud võimalused lepinguliste suhete korrastamiseks,» kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus küsitluse tulemusi.
Toidutootjate küsitlus põhineb Euroopa Komisjon konsultatsioonidokumendil (nn roheline raamat), mis käsitleb ebaausaid kauplemistavasid Euroopa ettevõtjate vahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas. Komisjoni eelhinnangu põhjal võib väita, et ebaausate kauplemistavade puhul on tegemist üle-euroopalise probleemiga, mis lisaks toiduainete sektorile hõlmab ka teisi tegevusharusid.