Pangad alustavad täna pensionirallit
15. mai 2013, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii riik kui ka pangad ootavad, et paarsada tuhat inimest kasvatab oma igakuist andamit teise samba pensionifondi poole võrra. Alates tänasest, 15. maist kuni 15. septembrini võib teise samba pensionisüsteemiga liitunud inimene kirjutada avalduse, et eeloleval neljal aastal oleks tema pensionimaksed poole suuremad.
Sellise avalduse tegemine on vabatahtlik, kuid pole raske arvata, et pankade surve eelolevatel kuudel saab olema üsna suur. Iga teise sambasse laekunud euro tähendab pangale teenustasutulu. Juba makstud raha tagasi võtta pole võimalik, selle väljamakse pensionifondist on sularahas võimalik vaid inimese surma korral.
Pangad ärgitavad maksma
«Pensioniks kogumine on igal juhul vajalik. Kellel on olemas sissetulek ja sellest jätkub raha ka säästmiseks, see võiks ka teise samba kaudu neljal aastal rohkem panustada,» kommenteeris rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste pressiesindaja vahendusel.
«Kui inimese sissetulek ja kulutused ei võimalda aga üle kahe protsendi panustada, ta kogub juba vabatahtlikult pensioni või omab muid sääste, siis on piirdumine tavalise kaks-pluss-neli protsendi suuruse sissemaksega samuti võimalik,» lisas Tõniste.
SEB Elukindlustuse juht Indrek Holst kinnitas, et kõik teise sambaga liitunud peaksid sissemakseid suurendama. «Meie soovitus on, et pensionimaksete suurendamisega tasub kaasa minna. Kõik, kel võimalik, peaksid sissemakseid suurendama. Eriti aga need inimesed, kes vabatahtlikke makseid ei teinud neil aastail, mil maksed olid peatatud,» lausus ta.
Holst ütles, et pensionisüsteemi kõige suurem häda on see, et me ei anna endale aru, kust peaks tulema raha, millest pensione maksta. «Demograafilise olukorra tõttu väheneb lootus saada raha esimesest sambast, teise samba rahastamiseks on vaja teha aga ettemakseid,» lausus Holst.
Ta lisas, et pensioniraha suunamine teise samba fondi on kasulik otsus, sest sotsiaalmaksu osalise individualiseerimisega väheneb ümberjaotamise negatiivne mõju inimese pensionile.
«Pragmaatiliselt vaadates, mida rohkem inimesed teenivad, seda suurem on võit teise samba kaudu. Siis jääb ümberjagatavat osa tuleviku pensionis vähemaks,» lausus Holst.
Kaks-pluss-neli tähendab siis seda, et inimese palgast läheb kaks protsenti ja riik lisab sotsiaalmaksust veel neli protsenti teise samba fondidesse. Viimaste maht on kasvanud 1,6 miljardi euroni. Probleem on aga selles, et viimase suure finantskriisi tõttu jääb suuremate fondide, eelkõige SEB ja Swedbanki pensionifondide tootlus väiksemaks kui inflatsioon. Teenustasud teenivad pangad pensionivaralt aga ka siis, kui fondi aastatootlus on negatiivne.
Seejuures kelleltki nõu küsida pole. Kuigi pangad on oma pensionireklaame koomale tõmmanud ega luba enam olümpiavõitja Andrus Veerpalu eeskujul külmi kokteile kuumal mererannal, on pensionikoguja selgelt nõrgemas positsioonis kui suured pangad arvuka kontorivõrgu ja reklaamikanalitega. Pangad survestavad koguma rohkem. Finantsinspektsioon ega tarbijakaitse ei nõusta inimesi vabatahtliku makse suurendamise osas.
Pensioniraha on puudu
Valitsus katkestas riigipoolsed maksed teise pensionisambasse 2009. aastal. Külmutatud olid maksed ka 2010, sest riigikassal ei olnud raha. 2011 olid maksed tavapärasest poole väiksemad – riik panustas siis kaks protsenti.
2014–2017 panustab riik aga topelt nendele inimestele, kes keeluaastail olid valmis vabatahtlikult maksma ise kaks protsenti – selliseid inimesi oli üle 200 000. Nemad saavad nüüd riigilt automaatselt kuueprotsendise sissemakse, kuid võivad ka oma panust suurendada kolme protsendini. Peale selle prognoosib rahandusministeerium, et nendest, kes vabatahtlikke makseid ei teinud, umbes 50 000 inimest kirjutab avalduse makse suurendamiseks.
Viimastel aastatel on riikliku pensionikindlustuse puudujääk olnud ligi 300 miljonit eurot, pensionisamba suuremate maksete tõttu väheneb pensionikindlustuseks minev summa aastas veel 50–60 miljoni euro võrra. See raha tuleb riiklike pensionide väljamaksmiseks leida muude tulude arvelt.