Töötuse määr oli tänavu esimeses kvartalis 10,2 protsenti. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tööpuudus küll vähenes, kuid eelmise kvartaliga võrreldes suurenes.
Töötuse määr kasvas 10,2 protsendini
15. mai 2013, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teistest kiiremini kasvas 15–24-aastaste noorte tööpuudus, teatas statistikaamet.
Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr oli kõrgem võrreldes eelmise kvartaliga, mil see oli 9,3 protsenti, kuid madalam võrreldes varasema aasta sama kvartaliga (11,5 protsenti). Töötute hinnanguline arv oli esimeses kvartalis 71 000, mis on eelmise kvartaliga võrreldes 7000 võrra suurem. Töötus kasvas nii meeste kui ka naiste seas.
Peamiselt kasvas töötute arv majanduslikult aktiivse rahvastiku kasvu, mitte tööhõive vähenemise tõttu, majanduslikult mitteaktiivsete (need, kes ei tööta ega otsi tööd) arv vähenes.
Vanuserühmiti oli töötus kõige väiksem 50–74-aastaste ehk vanemaealiste hulgas (6,9 protsenti) ning võrreldes eelmise kvartaliga kasvas ka nende osalemine tööturul. 25–49-aastaste töötuse määr oli 9,9 protsenti ning võrreldes eelmise kvartaliga kasvas see veidi. 15–24-aastaste noorte töötus ületas vanemaealiste oma mitmekordselt. Kvartaliga lisandunud 7000 töötust üle poole olid alla 25-aastased.
Kuigi 15–24-aastastest noortest enamik (61 protsenti) on majanduslikult mitteaktiivsed (valdavalt õpingute tõttu), on töötus noorte seas alati vanemaealistest kõrgem. Sellel on mitmeid põhjusi, näiteks veel lõpetamata haridustee ning vähene või puuduv töökogemus.
Esimeses kvartalis oli 15–24-aastaste noorte töötuse määr ehk töötute osatähtsus sama vanuserühma tööjõu seas 23,1 protsenti, mis on suurem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 16,9 protsenti ja 22,7 protsenti). Alla 25-aastaste seas oli hinnanguliselt 51 000 tööga hõivatut ning 16 000 töötut.
Tööpuudus kasvas lühiajaliste töötute lisandumise tõttu. Pikaajaliste (enam kui aasta tööd otsinud) töötute arv jäi samaks (33 000). Pikaajalise töötuse määr oli I kvartalis 4,7 protsenti.
15–74-aastaste tööhõive määr oli I kvartalis 60,8 protsenti, mis langes eelmise kvartaliga võrreldes minimaalselt (0,2 protsendipunkti võrra). Tööga hõivatute hinnanguline arv oli 623 000 ning see jäi eelmise kvartaliga samale tasemele.
Naiste tööhõive mõnevõrra kasvas ning meeste hõive kahanes. Tööhõive kahanes eriti tuntavalt ehituse tegevusalal, seda nii Eestis kui ka välismaal töötajate seas.
Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas kahanes ning oli I kvartalis 32 protsenti. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 330 000 ning nende arv kahanes eelneva kvartaliga võrreldes 5000 võrra. Enim kahanes mitteaktiivsete arv terviseprobleemide pärast tööturust eemalolijate arvu vähenemise tõttu.
2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmed täpsustatakse pärast kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvude korrigeerimist ja avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.