Valitsus kaalub käibemaksu tõstmist 20-le protsendile

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käibemaksu tõstmine tõi ettevõtetele kaasa lisakulutusi.
Käibemaksu tõstmine tõi ettevõtetele kaasa lisakulutusi. Foto: Corbis / Scanpix

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Rahvaliidu läbirääkimiste käigus on ühe võimaliku uue tuluna läbi käinud käibemaksu tõstmine 1. juulist kahe protsendipunkti võrra, mis peaks riigi kaukasse tooma juba tänavu 800 miljonit lisakrooni.

Käibemaksu kaheprotsendilisest tõusust saadav 800 miljonit krooni on osa kogu 6,1 miljardi krooni suurusest eelarvepositsiooni parandamisest, mis sisaldab endas nii kulude kärpimist kui ka uute tulude leidmist ning mille elluviimine peaks valitsusparteide hinnangul riigikogus heakskiidu saama juunikuu jooksul.

3,4 miljardit krooni sellest kiitis eelmisel nädalal heaks veel Reformierakonna, IRLi ja sotside valitsus ja saatis riigikokku, kuid 2,7 miljardit krooni sellest on seni lahtine ning uue koalitsiooni tegemiseks läbirääkimisi pidavad Reformierakond, IRL ja Rahvaliit on üritanud seda kokku leppida.

Postimees.ee andmetel moodustab suurima osa sellest 2,7 miljardi kroonisest kavast loobumine töötute uutest hüvitistest ning see annab riigile hinnanguliselt 1,1 miljardit krooni kokkuhoidu. Teise peamise allikana on seal käibemaksu tõstmine praeguselt 18-lt protsendilt 20-le protsendile ning see tähendaks 800 miljoni krooni suurust lisatulu.

Väidetavalt on seni veel lõplikult kokku leppimata plaanis ka täiendavaid dividendide väljavõtmisi riigiettevõtetest ning vara müüke. Veel täna õhtul koguneb partei positsioone arutama Rahvaliidu volikogu ning suure tõenäosusega jätkuvad nii 2,7 miljardi krooni suuruse kokkuhoiukava ning uue võimuliidu läbirääkimised homme.

Reformierakonna, IRLi ja sotside valitsusele sai saatuslikuks eelkõige just see, et ei suudetud kokku leppida töölepinguseaduse ja töötute uute hüvitiste saatuses. Sotsist endine rahandusminister Ivari Padar ütles täna, et ägedalt vaidlesid sotsid ja reformierakondlased ka käibemaksu üle.

«See oli üks meie põhimõttelisi vaidlusi Reformierakonnaga - kas tõsta käibemaksu või tulumaksu,» sõnas ta. «Käibemaksu korral on surve all enam madalama sissetulekuga inimesed.»

Padari sõnul tahtsid sotsid, et koos käibemaksu tõstmisega kergitataks ka tulumaksu. «Leidsime, et mõlemat peaks tõstma ja meie ettepanek oli, et kaks protsenti tulumaksu ja protsent käibemaksu,» lausus ta. «Sellise variandiga oleks saanud poole aastaga 1,1 miljardit krooni ja see oleks meid tõsiselt edasi aidanud.»

Padar lausus, et käibemaksu tõstmine mõjutab ka inflatsiooni ning maksu tõstmise korral kahe protsendipunkti võrra tuleb väga täpselt arvutada, kas see ei pane mitte löögi alla Eesti lootused peatsest üleminekust eurole.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ei soostunud täna kinnitama, et parteide läbirääkimistel on üleval plaan tõsta käibemaksu.

«Reformierakonna eelistuseks on vajadusel olnud nii tarbimist ja saastamist maksustada kui tõsta otseseid makse, mis mõjutavad uute töökohtade loomist,» tõdes ta. «See on aktuaalne eriti tänases päevas, kus uute töökohtade loomine ja majanduse restruktureerimine on kriitilise tähtsusega.»

Rahvaliidu pressinõunik Manuela Pihlap ütles, et partei volikogu koguneb täna õhtul ja arutab kindlasti ka käibemaksu küsimust. Ta lisas, et praeguses olukorras ei tohiks ühelgi parteil olla tabuteemasid ja kõik peaksid kokkulepete saavutamiseks näitama üles paindlikkust.

IRLi peasekretär Margus Tsahkna ei soovinud võtta seisukohta käibemaksu tõstmise kohta. «Ma ei ütle praegu mingit «jah» või «ei» seisukohta,» sõnas ta. «Oleme kõikidele ideedele avatud ja arutame läbi, et mis oleks kõige vähem kurnavam inimestele ja majandussektorile.»

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kristi Jõesaar märkis, et kui võtta aluseks ministeeriumi kevadprognoosi riskistsenaariumi, tooks kaheprotsendine käibemaksumäära tõus 1. juulist kaasa inflatsioonikriteeriumi täitmise nihkumise 1 kuu võrra hilisemaks. «Seega võimalikku euro kasutuselevõtu kuupäeva (2011. aastal) ei tohiks see maksumeede mõjutada,» lisas ta.

Jõesaar tõdes, et käibemaksu tõstmisel kahe protsendipunkti võrra suureneb tarbijahinnaindeks (THI) hinnaguliselt 1,6 protsendi võrra ja see jaguneks võrdselt 2009. aasta ja 2010. aasta peale.

«Siinkohal on eeldatud, et käibemaksumäära tõus kandub kogu ulatuses kaupade ja teenuste hindadesse,» lisas ta. «Tegelik mõju THI-le võib aga kujuneda mõnevõrra väiksemaks, kuna nõrga nõudluse tõttu ei pruugi ettevõtted käibemaksumäära tõstmist kogu ulatuses hindadesse lisada.

SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe lausus, et hoiatav näide käibemaksu tõstmise osas on lõunanaaber Läti, kus see samm tehti, kuid mingit olulist lisaraha see riigieelarvesse ei toonud. «Kui tõsta käibemaksu, siis see tõstab hindasid ja tarbimine väheneb,» rääkis ta. «See ei pruugi tulude tõstmiseks olla väga tõhus meede.»

Tema hinnangul võib käibemaksu tõstmine kujuneda ohuks ka valitsuse plaanile euro käibelevõtust.

Samas näiteks Swedbanki vanemanalüütik Maris Lauri on uudisetagentuurile BNS öelnud, et riik võiks kaaluda käibemaksumäära tõstmist sügisel.

Käibemaksu tõstmine ei pruugi kaasa tuua hindade tõusu seetõttu, et Eestis toimub praegu hindade väike langus ehk maksutõus võib lihtsalt hindade vaiksele alanemisele lõpu teha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles