«Klaaslagi» hoiab majanduskasvu kinni
14. mai 2013, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroala nõrk majanduskasvu lootus pidurdab ka seni kiirelt edasi rühkinud Eesti väljavaateid.
Selle aasta esimese kvartali üheprotsendine majanduskasv mõjus ehmatavalt, sest seni olime harjunud kolme- või neljaprotsendise kasvuga ega tahtnud kuidagi uskuda, et euroala majanduslangus jõuab ka Eestisse. Nii madalat kvartalikasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga pole Eesti näinud kriisi ületamisest saadik, kui 2010. aasta teises kvartalis sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvama hakkas.
Esialgsetel andmetel kasvas Eesti SKT tänavuse aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühe protsendi, teatas statistikaamet.
Võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT ühe protsendi.
«Viimati vähenes SKT kvartali võrdluses 2009. aasta kolmandas kvartalis, mis oli viimase majanduslanguse põhi, ning pärast seda hakkas majanduskasv tasapisi taastuma,» kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Majandusanalüütik Maris Lauri kirjutas oma blogis, et Eesti on sattunud keskmise sissetuleku lõksu. Nii nimetab majandusteadus riike, mis on saavutanud teatud arengutaseme, kuid sealt edasi liikuda enam ei suuda.
«Edasisel arengul on justkui klaaslagi ees. Midagi sarnast oli omane näiteks Portugalile enne suurt kriisi. Mida see tähendab? Eesti ei saa enam kasvada vanade eeliste toel, kuid uusi eeliseid veel ei ole,» kirjutas analüütik.
Lauri märkis, et Eesti on kaotamas odava riigi eelist, sest energia hind tõuseb, samuti suurenevad töötajate palgasoovid. Tema sõnul on samuti vähenemas ärikeskkonna eelis, sest kõik Euroopa riigid tegelevad tööturu dereguleerimise ning maksukoormuse ja bürokraatia vähendamisega.
Analüütik märkis, et odavalt enam ei saa, mistõttu tuleb teha väärtushüpe. Viimane eeldab aga kallimaid ja moodsamaid seadmeid. Nende soetamiseks on aga vaja lisakapitali, mida kohalikel ettevõtetel on keeruline hankida.
«Väärtushüppe tegemine nõuab ka enesekindlust ja usku, et suudetakse teha midagi oluliselt teistsugust ja väärtuslikumat. Kuid veelgi enam on vaja, et suudetakse seda ka teistele selgeks teha. Ehk siis on vaja oskust müüa ja on vaja atraktiivset kaubamärki,» kommenteeris Lauri.
Statistikaameti teatel pidurdus järsult eelmisel aastal majanduskasvu vedanud ehituse lisandväärtus. Peamise põhjusena võib näha ehitustööde mahu vähenemist pärast mullu hoonete energiatõhususe tõstmiseks kasutatud CO2 kvoodi müügitulude äratarvitamist.
«Ehitussektoris on ka kindlustunne oluliselt halvenenud – oodatakse tellimuste vähenemist ning üha suuremaks probleemiks on ebapiisav nõudlus,» märkis Swedbanki peaökonomist Mertsina.
Negatiivselt mõjutas SKTd ka mäetööstuse ja kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse kahanemine. Samuti vähendas majanduskasvu aktsiisimaksude laekumiste vähenemine. Ka finantssektori lisandväärtuse kasv aeglustus, sest puhasintressitulude langus süvenes.
Suurimaks majanduskasvu eestvedajaks oli tänavu esimeses kvartalis info- ja sidesektori, kaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi kasv.
Mertsina märkis, et kuigi ettevõtete laenuportfell kasvas kvartaliga, investeeringute tempo aeglustub, eelkõige valitsemissektori väiksemate rahapaigutuste tõttu.
Kasv aeglustus ka Lätis ja Leedus. Läti SKT kasvas riigi statistikaameti kiirhinnangu kohaselt aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes mullu sama ajaga võrreldes 3,1 protsenti.
--------------------------------------------------------------
Kommentaar
Maris Lauri
majandusanalüütik
Ilmselt pole välisnõudluse ja sisenõudluse kombinatsioon Eesti majanduskasvu toetamiseks lähiajal eriti soodne, ei saa välistada, et teises kvartalis näeme taas miinuskasvu. Et see pikalt püsima ei jääks, tuleb Euroopa majanduse oodatavalt pikaajalist mudas sumpamist arvestades rohkem tähelepanu pöörata Eesti majandusele uute kasvuvõimaluste loomisele.
See tähendab ka seda, et nii ettevõtted, pangad kui ka valitsus peaksid pingutama oluliselt enam nende aspektide nimel, mis aitaksid kaasa «klaaslae» purustamisele. Need on uued tehnoloogiad, tooted-teenused, aktiivsem müügitegevus, eneseusk ja julgem pealehakkamine, praeguste ärikeskkonna nõrkustega tegelemine.
Mida pikemalt venitada, seda kauemaks jääb Eesti majanduskasv kehvaks. Mida kauem see kestab, seda kehvemaks läheb ka Eesti pikaajaline kasvupotentsiaal, sest odavtootmise konkurentsivõime langeb ja inimesed lahkuvad. Eestil on viimane aeg aru saada, et vanaviisi enam ei saa.