2013. aasta märtsis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades 6 protsenti võrreldes eelmise aasta märtsiga, teatab Statistikaamet. Eksport ja import kahanesid teist kuud järjest, veebruaris vähenesid mõlemad kaubavood aastavõrdluses 2 protsenti.
Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,01 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,12 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 116 miljonit eurot ning võrreldes 2012. aasta märtsiga see mõnevõrra vähenes.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome 15 protsendiga ja Läti 11 protsendiga. Enim mõjutas koguekspordi vähenemist võrreldes 2012. aasta märtsiga väljaveo vähenemine Rootsi ja Venemaale, langus vastavalt 7 protsenti ja 9 protsenti. Oluliselt suurenes eksport Lätti ja Belgiasse, kasv vastavalt 31 protsenti ja 101 protsenti. Rootsi ja Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, Lätti kütuseid, sõidukeid ja nende osi.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest ehk 14 protsenti Eesti koguimpordist, Rootsist, Lätist ja Saksamaalt, mille osakaal oli igaühel 9 protsenti. Võrreldes eelmise aasta märtsiga suurenes kõige rohkem sissevedu Hiinast ja Rootsist, kasvuks vastavalt 46 protsenti ja 12 protsenti. Samal ajal import Venemaalt ja Soomest vähenes (vastavalt 27 prosenti ja 9 protsenti. Soomest ja Lätist imporditi Eestisse kõige rohkem kütuseid, Rootsist elektriseadmeid ning Saksamaalt mehaanilisi seadmeid.
Eestist eksporditi märtsis kõige rohkem masinaid ja seadmeid, mis moodustasid 28 protsenti Eesti koguekspordist, mineraalsete toodete eksport sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia moodustas 11 protsenti, puidu ja puittoodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport mõlemad 9 protsenti.
Ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutas kõige rohkem mineraalsete toodete väljaveo 38 protsendine vähenemine. Samal ajal suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete väljavedu 31 protsenti ning puidu ja puittoodete väljavedu 12 protsenti.
Märtsis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid, mis moodustas 28 protsenti Eesti koguimpordist, mineraalseid tooted moodustasid 14 protsenti ning põllumajandussaadused ja toidukaubad 10 protsenti. Koguimpordi vähenemist mõjutas mineraalsete toodete ja transpordivahendite sisseveo vähenemine (langus vastavalt 34 protsenti ja 14 protsenti. Samal ajal kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu 9 protsenti.
Võrreldes veebruariga kasvas nii eksport kui ka import 5 protsenti. Tööpäevade arv oli mõlemas kuus võrdne.
Tänavu esimeses kvartalis suurenes eksport 3 protsenti ning import 2 protsenti võrreldes 2012. aasta sama perioodiga. Ekspordi mõningast suurenemist mõjutas enim laevade ja paatide väljaveo 157 protsendiline suurenemine. Impordi suurenemist mõjutas samuti laevade ja paatide, aga ka elektriseadmete sisseveo suurenemine.
Eesti Konjunktuuriinstituudi avaldatav Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks näitas märtsis ja aprillis langust. Naaberriikidest oli indeks tõusutrendis vaid Leedus.