Pensionifondide rahapaigutused Eestisse kasvavad
10. mai 2013, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pensionifondid on saanud kriitikat, et nad ei toeta kohalikku kapitaliturgu ega majandust ja eelistavad investeerida välisturgudele. Erandiks on olnud LHV pensionifondid, kes võtsid suuna kodumaiste väärtpaberite osa suurendamisele juba kolm aastat tagasi.
Postimees analüüsis pensionifondide portfelle ning nähtub, et 2012. aasta lõpuks kasvas II samba Eesti investeeringute osakaal 8,9 protsendini, võrrelduna 7,2 protsendiga 2011. aasta lõpul. Kohalike väärtpaberite maht II samba fondides kasvas 48 miljoni euro võrra, 130,4 miljoni euroni. Kokku kasvasid II samba fondide mahud 30 protsenti, 1,5 miljardi euroni.
Siin tekib muidugi küsimus, mida lugeda Eesti väärtpaberiks. Aktsiate ja võlakirjadega on lihtne, loeb emitendi asukoht. Keerulisem on aga investeerimisfondide osakutega.
Kas LHV Pärsia lahe fondiosakute ostmine on investeerimine Eestisse või mitte? LHV pensionifondide juht Andres Viisemann ise ütles, et tema arvates ei ole.
Eesti investeeringute hindamise teevad veel keerulisemaks Eestist juhitavad, aga Luksemburgis või mujal registreeritud investeerimisfondid. Postimees läks lihtsama vastupanu teed ja luges Eesti investeeringuteks kõik need investeeringud, mis oli märgitud fondi aastaaruandes, st nende hulka kuuluvad Eestist juhitud fondid, nagu nõuab finantsinspektsioon.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et päris õige ei pruugi olla ka kõigi Tallinna börsil noteeritud ettevõtete nimetamine Eesti väärtpaberiks, sest näiteks Silvano FG seos Eestiga on üsna marginaalne.
Igal juhul ei ole aga meil juhitud ja väljaspool Eestit investeerivate investeerimisfondide osakaal oluliselt kasvanud. Selliseid fonde on kõikides pensionifondides, välja arvatud Nordeas.