Kasumieraldise suurus ajab ministri ja Eesti Panga tülli
8. mai 2013, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna juhitav rahandusministeerium soovis, et Eesti Pank eraldaks 12,8 miljonit, kuid Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval, et eraldab riigieelarvesse veerandi mullusest kasumist ehk 8,5 miljonit eurot.
Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik märkis, et hääled jagunesid seitse poolt ja üks vastu. «Juhatus oli kindel, et ettepanek läheb läbi,» lausus Männik. Vastu hääletas reformierakondlasest nõukogu liige Valdo Randpere.
Randpere ütles, et keskpank oleks pidanud arvestama ka sellega, et valitsusel tuleb Kreeka võlakirjadega teenitud tulu tagasi maksta. Vastavalt mullu sõlmitud euroala rahandusministrite kokkuleppele makstakse Kreekale tagasi tulu, mille Euroopa Keskpank on teeninud riigi võlakirjadega. Tagasimakse eesmärk on kergendada Kreeka võlakoormat. Eesti Panga osa Kreeka võlakirjade kasumilt on 5,7 miljonit eurot.
Randpere sõnul oleks keskpank esmalt pidanud lahutama kasumilt Kreeka makse ja allesjäänult summalt eraldama tavapärase veerandi, seega oleks keskpank pidanud maksma 5,7 ja 7,1 miljonit, kokku 12,8 miljonit eurot.
«Minu arvates on Eesti riigieelarve väga pingeline, ma ei näe riigikogus ega laiemalt inimeste hulgas soovi, et riik panustaks vähem sotsiaal- või haridusmeetmetele, mida riigieelarvest finantseeritakse,» lausus Randpere. «Ma olin üllatunud, et olin ainus Eesti Panga nõukogu liige, kes arvas, et kasumieraldis võiks olla suurem.»
Vastavalt seadusele läheb Eesti Panga eraldatud kasum stabiliseerimisreservi. Et Kreeka võlakirjade tulu tagastada, tuleb valitsusel see raha leida nüüd riigieelarvest.
«Nõukogu otsustas anda täna maksimumi, mida pikaajalise kasumijaotuse strateegia võimaldab,» kommenteeris Männik keskpanga pressiteate vahendusel. «Kasumieraldis katab muuhulgas Eesti Panga osa tulust, mida euroala keskpangad teenisid möödunud aastal võlakirjade ostuprogrammi raames ostetud Kreeka valitsuse võlakirjadelt.»
Rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et Männiku avaldus on küüniline ja ebasiiras.
«Männik on päris küüniline, väites, et Eesti Pank eraldas eelarvesse maksimumi, mida tohtis,» kommenteeris Ligi. «Nimelt kinnitas nõukogu enda jaoks just selle hääletuse tarbeks tolle jäiga piiri ise,» sõnas ta.
«Ka teine väide, et 25 protsenti sisaldas Kreeka võlakirjade ostuprogrammi kasumit, pole korrektne. Kokkuleppe järgi pidi 5,7 miljonit olema eraldi kasumieraldis, mis kantakse Kreekale tagasi riigieelarve kaudu,» lisas rahandusminister.
«Ebasiira avalduse asemel võinuks ausalt öelda, et stabiliseerimisreservi kantakse Kreeka kasumi võrra tavapärasest vähem raha. Juriidiliselt on kõik seejuures isegi korrektne,» märkis Ligi.