Ansip: saame hakkama ka pensione kärpimata!

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustreeriv pilt lõhest, mis tekib, kuna pensionid ei liigu rasketel aegadel sotsiaalmaksu laekumistega samas rütmis.
Illustreeriv pilt lõhest, mis tekib, kuna pensionid ei liigu rasketel aegadel sotsiaalmaksu laekumistega samas rütmis. Foto: Lennart Rikk

Peaminister Andrus Ansip ei pea pensionide vähendamist vajalikuks.

Ansip ütles meedianõuniku vahendusel BNSile, et alates kohustusliku kogumispensioni rakendamisest 2002. aastal on kõigil Eesti valitsustel olnud teada, et paljude järgnevate aastate jooksul ei kata sotsiaalmaksu laekumised täielikult kulutusi riikliku pensioni maksmiseks.

Ka 2009. aasta riigieelarves on arvestatud ligikaudu kolme miljardi krooni suuruse puudujäägiga, mille plaanib riik katta varasematel aastatel kogutud pensionireservi arvelt.

Pensionireserv koos teise pensionisamba maksete peatamisega säästetud vahenditega kataks ka 2010. aasta oodatava puudujäägi, kuid peaministri sõnul ei ole õige vaadata riikliku pensionikindlustuse rahastamist eraldi ülejäänud riigieelarvest.

Praegu tegeleb valitsus riigieelarve strateegia koostamisega, millega plaanib parandada valitsussektori eelarvepositsiooni.

«Mis puudutab kaugemat tulevikku, siis hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni hinnangute kohaselt on ka 50 aasta pärast Eesti riigi pensionikulutuste osakaal majandusest ligikaudu praegusel tasemel. Komisjoni hinnang võtab arvesse nii rahvastiku vananemist kui ka meie pensionisüsteemi praegust ülesehitust,» märkis peaminister.

Eesti Panga asepresident Märten Ross peab senise pensionisüsteemi ja teiste sotsiaaltoetuste reformimist vältimatuks, kuna need ei vasta majanduskeskkonna muutustele.

«Praegune sotsiaaltoetuste süsteem ei ole jätkusuutlik. Kõige ilmsem on see vanaduspensionide puhul, kus rahastamisvajak on kõige suurem, kuivõrd praeguse indekseerimissüsteemi tõttu puuduvad võimalused kahandada kohustusi maksubaasi vähenedes,» kirjutab Ross reedeses Postimehes.

Keskpanga asepresident märkis, et kui praegusi reegleid ei muudeta ja majanduse maht kahaneb, ei kohandu pensionisüsteem jätkusuutlikule rajale enam kunagi.

«Praktilises elus tähendab see tõsiasja, et kui varem oli meil silme ees mingi optimaalne suhe pensionide ja riigi tulude vahel, siis pärast majanduslangust on see ootamatult muutunud,» kirjutab Ross. «Sotsiaaltoetuste jätmine praegusele tasemele või isegi suurendamine eeldab seega vastavalt muude kulude vastu tahtmist kärpimist või maksukoormuse tõstmist.»

Keskpanga prognoosi kohaselt võtab majanduse taastumine kriisieelsele tasemele aega 4-5 aastat.
Rossi sõnul näitab lihtne arvutus, et kui riigi kulud jääksid selles olukorras 2008. aasta tasemele, siis maksulaekumine ei tasakaalustaks eelarvet prognooside järgi enne 2014. aastat.

Seejuures oleksid reservid otsas juba 2010. aastal ning tasakaalu saavutamise hetkeks oleks riigil 30 miljardit krooni uut võlga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles