Suurpankade huvipuudus lasi keskpanga maksesüsteemi hanke põhja

Maksed. Foto: Laura Oks / Postimees

Eesti Pank lõpetas suuremate kommertspankade vähese huvi tõttu pankadevahelise jaemaksesüsteemi hanke ning välistada ei saa võimalust, et tuleva aasta veebruarist muutuvad pankadevahelised ülekanded aeglasemaks.

Tuleva aasta veebruarist jõustuvad Euroopa Liidus ühtsed maksetingimused (SEPA), et inimesed ja ettevõtted saaksid ühe pangakonto ja maksekaardiga teha euromakseid üle kogu Euroopa. Praegune keskpanga maksesüsteem ESTA nendele nõuetele ei vasta, suurpangad kasutavad välismakseteks EBA Clearingu süsteemi. Vahe on aga selles, et kui meie pankadevahelised maksed toimuvad praeguse süsteemiga 10 korda päevas, siis EBA-l neli korda.

Keskpank soovis hankega leida uus süsteem, mis vastaks SEPA nõuetele, aga oleks kiirem. Keskpanga asepresidendi Madis Mülleri sõnutsi tehti pankadele hankega Prantsuse firma STETiga koostöös hea pakkumine, sest senine maksete kiirus  Eestis oleks säilinud ja hind oleks pankadele praegusega võrreldes märgatavalt odavnenud (uues süsteemis oleks makse hind olnud 2 eurosenti, praegu ESTA süsteemis maksab see 3 senti).

Kuna kommertspankadel on vaba voli otsustada, millist maksesüsteemi kasutada, siis soovisid mitmed pangad Mülleri sõnutsi kasutada grupi tasandil eelistatud lahendusi. Maksete turuliidrid Swedbank ja SEB kinnitasid E24-le, et nad olid uue süsteemi vastu, sest kasutavad juba EBAt. Ülejäänutele oleks aga makse hind Mülleri sõnutsi muutnud makse hinna väga kõrgeks ja keskpank ei oleks suutnud tagada maksete liikumise kiirust suuremale osale Eesti turust.

Danske Banki ettevõtete panganduse juht Tõnu Vanajuur tõdes, et otsus on kliendi jaoks teenuse standardis tagasiminek ning tekitab olukorra, kus klient peab hoidma vahendeid mitmes pangas.

Kui veel mõned kuud tagasi oli suurpankade vastuseis hankele tõsine, siis nüüd on Eesti Pangaliidu kaudu keskpangale saadetud kinnitus, et pangad peavad maksete liikumise kiirust oluliseks ning tehti ettepanek, et keskpank arendaks olemasolevat maksesüsteemi sedavõrd, et kommertspangad saaksid seda ajutiselt edasi kasutada, kuni nad ühiselt leiavad endale sobivama jaemaksesüsteemi. See on ka Vanajuure sõnutsi mõistlik kompromiss.

Mülleri sõnutsi seda kaalutakse, kuid selleks on vaja kõikide pankade kinnitust, et nad selle platvormi kasutamist jätkavad. Keskpank loodab selles osas selguse saada juuni lõpuks.

SEB Panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu lausus, et ka EBA süsteemis vaadatakse kiirusi üle ning ESTA süsteemi arendust pooldatakse, sest see annab võimaluse oodata ära EBA arendustöö tulemused. Tema sõnutsi on põhjendamatud kartused, et pangad saaksid tugevas konkurentsis leppida kehvema teenuse pakkumisega.

«See ei ole mitte lõpp, vaid algus,» lausus ta lisades, et veebruarini on veel küllalt aega ning pangad leiavad lahenduse.