Töötu saab vähem hüvitist, töövõtja tasub rohkem maksu
22. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi esialgu jõudsid poliitikud, tööandjad ja ametiühingud kokkuleppele, et töötuskindlustushüvitis tõuseb seniselt 50 protsendilt 70 protsendile, nullis eile riigikogule esitatud eelnõu selle kava.
Eelnõu järgi maksab riik töötule hüvitist 50 protsenti palgast esimese saja päeva eest, mil inimene pole tööd leidnud. Edasi makstakse 40 protsenti. Kuigi algul pidi 1. juulil jõustuva töölepinguseaduse järgi hüvitis tõusma 20 protsenti, otsustasid Reformierakond ja IRL eile jätta selle vanale tasemele.
Tulevasi töötuid ei oota midagi lillelist: koondamisest etteteatamiste tähtajad lühenevad ja koondamishüvitised kahanevad. Ühtlasi teatas peaminister Andrus Ansip, et tõenäoliselt suurendatakse tulevikus ka töötuskindlustusmaksu, mis praegu peaks tõusma kolme protsendini, kuid võib tõusta ka 4,5 protsendini.
«Maksumäära tõus ja hüvitiste vähendamine ei ole alternatiividena käsitletavad,» rääkis Ansip pressikonverentsil. «Olukord on sedavõrd muutunud, et mõlemat tuleb teha.»
IRLi fraktsiooni liige Ken-Marti Vaher ütles, et kuigi riigikogule üle antud töötuskindlustusseaduse eelnõu ettevalmistamisel oli jutuks ka töötuskindlustuse maksumäära tõstmine neljale protsendile, on IRL sellele kategooriliselt vastu.
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga nimetas töötuskindlustushüvitiste tõstmata jätmist «sulaselgeks sigaduseks». «Aga veel suurem sigadus on see, et sama muudatusega tühistatakse täiesti, mitte ei lükata aastani 2013 edasi seesama turvalisuse teema, mis oli läbirääkimistel kõigi poolte jaoks paketi lahutamatu osa – töötute kindlustushüvitise suurendamine esimesel sajal päeval 70 protsendini ja alates 101. päevast 50 protsendini.»