Euroopa Liidu 10 idapoolset liikmesriiki seisavad kriisist väljumisel silmitsi raskustega, sest finantsturgude usaldus taastub vaevaliselt.
Maailmapank: Ida-Euroopa kasvuväljavaated ebakindlad
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
21. mai 2009, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kasvuväljavaated jäävad regioonis ebakindlaks veel paaril järgmisel aastal,» vahendab Bloomberg Maailmapanga raportit.
Maailmapanga hinnangul on Euroopa Liidu idabloki kümne riigi väljavaated kohaliku nõudluse suurenemiseks tagasihoidlikud ning riigid peavad majanduse taastumisel rohkem lootma eksporditurgude nõudluse taastumisele.
Euroopa komisjon prognoosib selleks aastaks kogu regioonile majanduslangust, kuid suurema löögi saavad Balti riigid.
Maailmapanga president Robert Zoellick lausus, et Poola on kümnest riigist kriisi vastu kõige paremini kaitstud, sest 38 miljonit elanikku suudavad sisenõudlust üleval hoida.
Põhjamaade ja Balti riikide ministritega kolmapäeval Helsingis kohtudes ütles Zoellick, et märgid annavad tunnistust üleilmse finantskriisi lõdvenemisest, kuid hoiatas, et potentsiaalsed riskid uuristavad jätkuvalt taastumisväljavaateid.
Kuigi loodetavasti on finantsturud halvimast juba läbi käinud, mõjutab kriis jätkuvalt reaalmajanduses ekspordis ja tööpuuduse kasvus, vahendas AFP.
Majanduses valitseb ebakindlus ning selles keskkonnas tuleb püüda riske määratleda. Riskidena nimetas ta halbu laene, nõudluse langusest tingitud vähenevat eksporti ning võimalikku gripipandeemiat.
Zoellick lisas, et näiteks Baltimaades kontrollivad 90 protsenti pangandusest lääne pangad, kelle võimalik lahkumine tooks kaasa lisariske. Kui need pangad vähendavad kapitali või laenuandmist, on sellel nende riikide majandusele negatiivne mõju, selgitas ta.