Baltika: praegu seisab Ukraina turg paigal, ootame kasvu
30. aprill 2013, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivakaubandusega tegeleval Baltikal on Ukrainas 18 kauplust, neist üheksa Montonit, seitse Mosaici ja kaks multibränd-poodi. Tegutsetakse kuues linnas: Kiievis, Donetskis, Harkivis, Zaporižžjas, Dnipropetrovskis ja Odessas. Mullu moodustas Ukraina turu jaekäive ligi 13 protsenti kogu Baltika kontserni jaekäibest, kasv võrreldes aasta varasemaga oli üks protsent.
Baltika Grupi juhatuse liikme Kati Kusmini hinnangul on viimase aasta jooksul majandus Ukrainas suhteliselt paigal tammunud ja sama trend avaldub ka rõivakaubanduses.
«Tegutsetakse kasvu ootuses, mis ometigi pidevalt edasi nihkub. Alanud aastaks prognoositakse taas sisemajanduse kogutoodangu paigalseisu ja järgmiseks 1,8 protsendi suurust kasvu,» rääkis ta.
«Baltika ootab uute poodide toel Ukrainast mõõdukat, mõneprotsendilist käibe kasvu. Aprilli alguses avasime ühe uue kaupluse Kiievis ja sügisel plaanime avada veel ühe.»
Turu ebakindlust näitab Kusmini sõnul see, et viimase poole aasta jooksul on mõned Baltika rahvusvahelised konkurendid otsustanud oma laienemise Ukrainas kas peatada või lausa sealselt turult ära tulla. Juba pikka aega on kõne all olnud ka grivna devalveerimise risk, mis seni pole siiski realiseerunud. Ka poliitiliste jõudude vahekord on majanduses selgelt näha, avaldudes selles, millised regioonid ja linnad on erinevate poliitiliste jõudude võimul olles eelisarengus.
Baltika on tegutsenud Ukraina turul vahelduva eduga juba 2000. aastast. «Oleme elanud üle mitmeid edu- ja kriisiperioode; kokkuvõttes võib öelda, et meil on olemas kogemused, kuidas tulemuslikult tegutseda sellel 45 miljoni elanikuga turul,» selgitas Kusmin.
Viimase majanduslanguse perioodil tõmbas Baltika oma tegevust Ukrainas koomale ja kahjumlikult toiminud poed suleti. Nüüd on olukord Ukraina turul siiski stabiliseerunud.
Baltika alustas Ukrainas majandustegevust, kui kehtis Ukraina ja Eesti vaheline vabakaubandusleping, Euroopa Liitu astudes see tugi kadus. Ukraina ja Euroopa Liidu vabakaubanduslepingu sõlmimine lihtsustaks Kusmini sõnul kaupade eksportimisega seotud protsesse ja kulusid. Praegu ollakse suurte tollikulude tõttu sunnitud tooteid Ukrainas müüma kallimalt kui näiteks Eestis.