Eesti kukkus tabelis Kasahstani tasemele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel mullu teise kümnesse mahtunud Eestist sai rahvusvahelise konkurentsivõime edetabeli suurim langeja, tänavune 35. koht tähendab kukkumist ühele pulgale Kasahstani ja Peruuga.
Riigisiseselt pole suurt langust mõtet üle tähtsustada, kuid välisinvestoritele saadab see tulemus Eesti kohta üsnagi halva sõnumi, on uuringu koostajate hoiatus.
Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi koostatavas mainekas konkurentsivõime uuringus, mis lühidalt kokku võttes näitab riigi ekspordivõimekust ja atraktiivsust investorite jaoks, hoiab juba 16. aastat esikohta USA.
Parimail päevil 20. ja mullu 23. kohal olnud Eesti rügas varem Prantsusmaa, Belgia ja
Suurbritanniaga samas liigas, kuid tänavu 57 riigi hulgas 35. kohale langemine näitab, et erakorralised majandusolud on vähemalt edetabeli koostajate silmis Eesti atraktiivsust rängalt kärpinud.
Kunsti ja teaduse piirimail
Euroopa Liidust uuringusse kaasatud 24 riigi seas asume mulluse 10. koha asemel juba 17. kohal. Eestist tahapoole jäävad veel Bulgaaria, Hispaania, Poola, Ungari, Kreeka ja Rumeenia. Lõunanaabrit Lätit pole uuringusse kaasatud, kuid mullu 36. kohal olnud Leedu edestab Eestit nelja kohaga.
Pingerea aluseks on nelja kategooriasse jaotatuna mitusada näitajat, kuid Eesti armetu kukkumise peamisteks põhjusteks on üldiste makromajanduse näitajate kiire halvenemine ning ka ettevõttejuhtide küsitlusest välja koorunud tunduvalt pessimistlikum hinnang majanduse olukorrale, teatas Eesti Konjunktuuriinstituut.
Konjunktuuriinstituudi juhtiv teadur Leev Kuum meenutas, et iga uuringu tulemused sõltuvad metoodikast. «Konkurentsivõime mõõtmine on kunsti ja teaduse piirimail,» nentis ta. «Uuringus on püütud tasakaalustada võimalusi nii suurte gigantide kui ka dünaamiliste gasellide jaoks. Praegu tundub, et võib-olla avaldavad dünaamikat puudutavad näitajad tulemusele liiga suurt mõju võrreldes makronäitajatega.»
Samas tõdes ta, et kuni makromajanduse näitajad Eestit alla ei kiskunud ning majanduse dünaamika näitajad teda vastupidi hoopis kõrgetel kohtadel hoidsid, ei olnud Eestis metoodika kohta kellelgi etteheiteid.
Signaal investoritele
«Riigisiseselt ei tohiks seda edetabelit üle tähtsustada,» sõnas Kuum. «See on eelkõige sõnum investoritele, mitte meile endile. Kuid investorile, kel pole aega oma investeeringu jaoks iga riiki analüüsida ning peab kiiresti otsustama, kuhu raha panna, on see oluline näitaja. Selle järgi hinnatakse riigi sobivust projektide ja investeeringute elluviimiseks.»
Arenenud majandusega riikidele saatis värske uuring aga üldiselt julgustava sõnumi. Ehkki üleilmse kriisi tagajärjel kardavad lääneriigid jämeda otsa minekut Aasia suurte ja jõuliselt arenevate majanduste kätte, näitab edetabel siiski nn vanade majanduste mäekõrgust ülekaalu.
Ajakirja BusinessWeek hinnangul maadlevad lääneriigid veel ränga majanduskriisiga, kuid arenenud riikide suur edumaa konkurentsivõime aluskomponentides – infrastruktuuris, õigusruumis, hariduses – lubavad eeldada märksa tugevamat stardipositsiooni majanduskasvu taastudes.
Lisaks konkurentsivõime edetabelile koostas Šveitsi instituut ka riikide nn pingetaluvustesti, mis pidi näitama riikide võimekust pikemaajalises kriisis toimetulekuks.
Siin osutus Eesti tulemus veelgi nukramaks, jäädes 43. kohaga Portugali ja Prantsusmaa vahele ning Leedust kaks kohta tahapoole. Kõige paremini tuleb IMD andmeil kriisiga toime Taani.
Pingetaluvustesti järgi on parimas seisus väikesed ekspordile orienteeritud riigid, kuna nemad saavad taastumisest kõige paremat tulu.
Samas on just suured riigid, nagu Saksamaa, USA ning Jaapan need, kellelt maailm ootab pingeliselt sõnumit hullema möödumisest.