Kui asi puudutab niivõrd tähtsat asja nagu autode sisemus, siis Volvo hiinlasest omanik keerutada, peenutseda ja põhjalikult sõnu valida ei kavatse.
Hiinlasest omanik: Volvo on liiga rootsipärane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii teatas Hiina firma Geely rajaja ja nõukogu esimees Li Shufu Rootsi televisiooni vahendusel, et Volvo «tundub» seest «liiga skandinaaviapärane».
Volvo töötajad väidavad, et Li kommentaarid on kontekstist välja kistud.
Küll aga tunnistavad Volvo töötajad, et mida iganes Li ka tegelikult ütles, üks on igatahes selge: tema meelest pole liiga rootsipärane mitte üksnes bränd ise, vaid ka praegune juhtkond.
Rootsi keelt – ega ka inglise keelt – Li ei kõnele. Volvo juhtkond ei räägi aga jälle hiina keelt.
Tulemuseks, nagu üks juhtivaid Geely töötajaid diplomaatiliselt ütles, on olukord, kus «kultuurilised arusaamatused on kerged juhtuma».
Samal ajal lükkuvad edasi Volvo plaanid Hiinas autosid tootma hakata, kuna sealsete regulaatorite meelest on tegemist välismaise firmaga, mis vajab vabriku püstipanemiseks eriluba.
Mure on mõlemapoolne
Analüütikute sõnutsi tuleb Geelyl Volvo asjad kindlasti tööle saada – firma kasumlikkuse huvides. Volvo puhul on kaalul eksistents kui selline.
Kultuuriliselt läheb koostöö üle kivide ja kändude: ühe juhtiva Geely töötaja sõnutsi on Volvo tänu Hiinale küll juba kasumlikum – juba enne seda, kui käesoleva aasta lõpupoole käivitub odavam tootmine kohapeal – kuid tippjuhid teavad Hiinast siiski liiga vähe.
«Juba nüüd on Hiina meie kõige kasumlikum turg... kuid Volvo kui firma ei ole Hiinaga veel piisavalt kursis,» ütles ta.
Kui tootmine kagupoolses Sichuanis – mida äsja 7-palline maavärin tabas – käivitub, kasvavad küllap ka teadmised ja mõistmine.
Ühe Geely töötaja teada eeldab grupp tuleval aastal 100 000 Volvo müüki Hiinas, millest 20-30 protsenti oleks toodetud kohapeal – vältides Hiina kopsakaid impordimakse. Volvo eesmärk on müüa aastaks 2015 Hiinas 200 000 autot.
Võrdluseks: mullu läks Hiinas müügiks 42 000 Volvot ehk 11 protsenti vähem kui aastal 2011.
Tänavu pidavat müük minema mehiselt, Volvo asepresidendi Doug Specki sõnutsi on esimene kvartal mullusega võrreldes 27 protsenti üleval – kusjuures Hiina üldine kergesõidukiturg kasvas 17 protsenti ja luksautosegment 4 protsenti.
«Me ootame suuremat hüpet, kohalikust tootmisest, aga mitte tänavu,» ütles Speck, kelle sõnutsi võib Volvo vaoshoitum luksus varsti lõigata kasu muutustest hiinlaste maitses.
«Luksusetarbijate seas on maad võtmas trend vältida liigset edevust.»
Autoanalüütikute hinnangul võib vabalt selguda, et Li tabas naelapead: edu võtmeks Hiinas võib olla rootsipärasuse kerge kärpimine – kõikidel edukatel luksbrändidel on Hiinas üsna «kohalikud» mudelid.
«Rootsis on pikad pimedad talved, seepärast meeldivad inimestele heledad [auto salongi] sisud. Hiina kultuuris peetakse aga luksuslikumaks tumedaid värve,» ütles üks Geely töötaja.
Kui Volvo tõesti tuleval aastal Hiinas 100 000 aotot maha müüb, siis on vägagi võimalik, et paljud neist ei paku enam sisustust, mis passiks pigem lumetormi keskele.
Copyright The Financial Times Limited 2013