Londoni lordmeer: London on suur kärbseparv

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädala alguses kaks päeva Eestis veetnud, Briti kõrgeimate riigiametnike hulka kuuluva Londoni lordmeeri Roger Giffordi külaskäigu siht oli tutvustada Londoni City kui Euroopa juhtiva finantskeskuse pakutavaid teenuseid.
Möödunud nädala alguses kaks päeva Eestis veetnud, Briti kõrgeimate riigiametnike hulka kuuluva Londoni lordmeeri Roger Giffordi külaskäigu siht oli tutvustada Londoni City kui Euroopa juhtiva finantskeskuse pakutavaid teenuseid. Foto: Liis Treimann

Londoni lordmeer ehk Londoni City ettevõtete ja selle elanike huve esindav ülemlinnapea Roger Gifford (57) leiab, et finantskeskusena ei ole London elevant, vaid suur kärbseparv, mis koosneb paljudest väikestest äridest ja ärivaldkondadest. Ka Tallinnal on tema sõnul potentsiaali mõnes valdkonnas saada rahvusvaheliseks finantskeskuseks.


Ma saan aru, et teie töö peamine ülesanne lordmeerina on propageerida Londonit rahvusvahelise finantskeskusena. Milleks on Londonit vaja propageerida, kui kõik, kes vähegi finantsturgudega kokku puutuvad, teavad seda niigi? Näiteks kaks Eesti suurt riigile kuluvat ettevõtet emiteerisid ja noteerisid võlakirjad Londonis, mitte Tallinnas.

Võib-olla ma räägin natuke taustast. Me propageerime Londonit juba palju aastaid. Me usume, et London on väga hea koht, kuhu rahvusvahelisel äril tasub tulla ja tegutseda. See ei puuduta mitte ainult finantsteenuseid, vaid ka muid ärisid.

See on toonud Suurbritanniasse väga palju rahvusvahelisi ettevõtteid. Nad tulevad Londonisse, sest London on värav Euroopasse, värav Euroopa finantsteenuste turule. Niimoodi propageerime Londonit juba 20–30 aastat, millest viimased kümmekond on finantsteenustega seotud majanduste osakaal Briti majanduses kasvanud väga kiiresti. Me arvame, et heade suhete hoidmine, uute tegijate toomine Londonisse ja ettevõtete loomine – nii soodsatel tingimustel kui võimalik – on väga tähtis, seda ka Euroopa Liidu konteksti arvesse võttes.

Siin Eestis rääkisin, kuidas muuta Euroopat paremaks, kuidas tuua ühise turu osalised üksteisele lähemale, kuidas muuta finantsteenused väljaspool regiooni paremini kättesaadavaks ning kuidas paremini kasutada Londonit Euroopa finantskeskusena muu maailma suhtes. See on nagu mingi toote müümine. Ei tohi olla rahul isegi siis, kui müük läheb hästi. Tuleb müüa veel rohkem, et toode oleks veel edukam.

Millised linnad on teie jaoks suuremad konkurendid – New York, Hongkong, Singapur?

Kõik need linnad on olulised konkurendid. Ma arvan, et New York on peamiselt Ameerika koduturg. New Yorgis ei ole olulist rahvusvahelist komponenti. Hongkong on täielikult rahvusvaheline turg, nagu ka Singapur, kes mõlemad konkureerivad üksteisega selles ajavööndis.

Meie ajavööndis on ainus rahvusvaheline finantskeskus London. Sellest on saanud üks keskus, kus peavad olema kõik, kuhu kõik asutavad oma kontorid, sest Londonist on saanud finantsregulatsiooni mõttekeskus, finantsteenuste arendamise mõttekeskus. Oleme saanud keskuseks, kus arendatakse erinevaid finantsteenuseid – riskifonde, võlakirjaturge, kapitaliturge –, ning kus toimub palju tootearendust, mida kasutatakse kogu maailmas.

Kui oluline on Londoni jaoks Euroopa Liit? Ma olen lugenud kriitikat, et Ühendkuningriigi poliitika Euroopa Liidust kaugenemise suunas ohustab Londoni konkurentsivõimet finantskeskusena.

Suurbritannia valitsus soovib üle vaadata Euroopa Liidu liikmesuse tingimused, aga mitte keegi ei pane kahtluse alla Euroopa ühisturgu. Ühisturg on ilma igasuguse kahtluseta finantsteenuste jaoks kõige olulisem, mistõttu me toetame seda väga tugevasti. Me toetame kuulumist Euroopa Liitu, ehkki mõningate tingimuste üle sooviksime siiski arutleda.

Praegu me Euroopa Liitu kuulumise üle ei diskuteeri.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles