Tööpuudus väheneb, palgad pole taastunud

«Rände ja rahvastiku loomulike struktuurimuudatuste tõttu vähenes mullu tööealise elanikkonna hulk 1,2 protsenti,» rääkis uuringu esitlusel üks selle autoreist Orsolya Soosaar.
Soosaare sõnul oli tööjõu kahanemine mullu märkimisväärne.

«Võrreldes Läti ja Leeduga on meil viimase kümnendi jooksul paremini läinud, sest töörände sihtriik Soome on niivõrd lähedal ja sinna on võimalik sõita nii palju väiksemate transpordikuludega, et välismaal töötavad inimesed saavad tegelikult Eestisse elama jääda,» kommenteeris Soosaar.

Soosaare sõnul on Leedu töörände peamisteks sihtriikideks märksa kaugemad maad – Iirimaa ja Suurbritannia. Pendeldamine saareriigi ja lõunanaabrite vahel on seetõttu tunduvalt väiksem.
Nii Läti kui ka Leedu on seetõttu asunud toetama väljarännanute kogukondade keele ja kultuuri säilitamist, et kunagi oleks võimalik ehk nendel inimestel kodumaale naasta.

Soosaar viitas, et Eesti väljarände teeb eriti nukraks see, et lahkujate hulgas on arvukalt viljakas eas noori naisi. Viimaste lahkudes sünnib ka vähem lapsi, mistõttu tulevikus on uued põlvkonnad veelgi väiksemad.

Ka lähiaastail pole näha, et rändesaldo suund võiks muutuda.
Hõive kasv aeglustus
Eesti hõive trügis mullu vastuvoolu võrreldes muu Euroopaga, kus enamasti hõive vähenes. Tööhõive kasv ei olnud küll enam nii kiire kui tunamullu, kuid kasv ometi jätkus.
«Eelmise aasta teises pooles kasvas majandus siseturu nõudluse toel, see peegeldus ka hõives, teenindussektoris hõive kasvas,» kommenteeris Soosaar.

Kuid tähelepanuväärne on jällegi see, et välismaal töötavate inimeste arv kasvas veidi kiiremini kui Eestis hõivatute oma. Koos ekspordivõimaluste kahanemisega vähenes Eestis ka töötleva tööstuse hõive.

Tööpuudus jõudis mullu neljandas kvartalis langeda 9,3 protsendile.
«Rõõmustab pikaajaliste töötute arvu vähenemine, samuti ei kasvanud heitunute arv,» ütles Soosaar.
«Töötuse määr on jõudnud lähedale loomulikule tööpuuduse määrale, töötuse struktuursele iseloomule viitavad piirkondlikud erinevused ja suured erinevused ka haridustaseme lõike töötuse määras,» kommenteeris analüütik.

Töötute oskused ja kvalifikatsioon ning paiknemine ei vasta tööturu vajadustele.
«On oluline, et riik kasutaks tõhusalt nii tööturu- kui ka sotsiaalpoliitika hoobasid, et vähendada töötute ja tööturult kõrvale jäänud inimeste takistusi töö leidmisel,» märkis Soosaar.

Tööjõud kallineb
Eesti Panga analüütik Natalja Viilmann ütles, et mullu kasvasid töötute palgaootused kõikides rühmades. Meestel kiiremini kui naistel. Enam kui 600-eurost palka soovis enam kui kolmandik töötutest. Vähenenud on nende töötute hulk, kes oleks valmis tööle asuma alampalgaga.

«Ootuste muutus on loomulik, peegeldades keskmise palga kasvu ja hinnatõusu, mida töötud tahavad palgaga kompenseerida,» ütles Viilmann.

Viilmann märkis, et tööandjatel ei maksa enam loota, et õnnestub leida väga odavat tööjõudu. «Odavat tööjõuressurssi on jäänud vähemaks ja tööandjad peavad arvestama sellega, et vaba tööjõud on kallim,» ütles Viilmann.

Kuigi palk kasvas mullu jõudsalt, siis keskmine reaalpalk jäi buumieelsele tasemele. Viilmanni sõnul pingestab olukorda tööturul ka eri suurusega palgakasv erinevates sektorites.
Kõige kiirema kasvu on viimastel aastatel teinud energeetika.

  «Elektrienergia tootmises oli palgakasv mullu üle keskmise, energeetika on siseturule suunatud, palgakasv peegeldab elektri hinnatõusu,» ütles Viilmann. «Buumi tipust alates on kasv olnud selles sektoris 25 protsenti.»

Teine sektor, kus mullu oli silmatorkav palgakasv, oli ehitus, kus palgad kasvasid aastaga 11 protsenti. «Hulgal tegevusaladel ei ole nominaalpalk kasvanud kriisieelsele tasemele, need on näiteks haridus ja avalik haldus, kus palgasurveid nägime ka eelmisel aastal riigieelarve läbirääkimistel,» lausus Viilmann.

Viilmann märkis, et see ei ole hea, et palgakasvu kiirus on tööalade kaupa suur. «Rahulolematus oma palgatasemega on nii mõnelgi tegevusalal tugev,» tõdes Viilmann.
Keskpank on murelik, et tööjõukulude kasv ületas tootlikkuse kasvu, kuid väga suurt probleemi selles siiski veel näha ei saa.