Hingehind odavate hilpude eest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hingehind odavate hilpude eest.
Hingehind odavate hilpude eest. Foto: SCANPIX

Mis oleks õiglane T-särgi hind? Nagu kõnelevad Bangladeshi riidevabriku varemed, mis üleeile enam kui 220 inimese eluküünla kustutasid ja tänaseni tosinate saatust saladusvaiba all hoiavad, võib «kaup» kalliks kujuneda – maailmas, kus tarbijad üha madalamaid hindu nõuavad.

Ennekõike oli Bangladeshi katastroof hoone omaniku süü. Kohaliku poliitikuna kasutas ta oma mõjujõudu hiilimaks mööda ehitusreeglitest, laiendamaks maja, mida üüris välja mitmete odavriideid müütavate firmade – nagu Briti Primark’i – jaoks õmblevatele ettevõtetele.

Siiski lasub osa vastutust ka selle maailma suurtel jaemüüjatel, kellest enamik on kogunenud Bangladeshi sealsetest madalatest palkadest ja viletsatest töötingimustest tulu lõikama. Tegutsedes süüdimatut riigis, kus räige reegliterikkumine vohab ja on, mis veelgi hullem, vaikides aktsepteeritud.

Enam ei piisa väidetest, et mõned kontrollkäigud vabrikutesse ja tingimustest kubisevad lepingud annavad jaemüüjatele õiguse endile «eetiline» tiitel omistada. On ju ka Primark ise viimastel aastatel niiviisi kampaaniakorraldajate ja ametiühingute kiitust pälvinud.

Tõde jääb aga tõeks: mis kasu on kontrollkäikudest jne, kui seaduste peale lihtsalt sülitatakse?

Jaemüüjad vaidlevad kindlasti vastu ja kinnitavad, et reeglite jõustamine pole nende töö. Muigugi pole. Nende asi on keskenduda pikaajalistele suhetele usaldusväärsete vabrikutega, aidates viimastel investeerida hädavajalikesse tööohutusmeetmetesse. Aga nad peaksid samuti kasutama oma majanduslikke muskleid, survestamaks valitsusi tegutsema. Bangladeshi poliitaparaat on ju riidetööstuse pantvangis, mis annab üle kolme neljandiku riigi ekspordist. Paljud poliitikud on ise vabrikandid ega taha kohe kuidagi rakendada isegi neidki väheseid ehitus-, tervise-, ohutus- ja tööjõureegleid, mis sealmaal praegu kehtivad.

Riidebrändid on küll toormaterjalide kallinemise ja hinnakonkurentsi tõttu surve all, kuid ometigi ei saa jätkata toodanguga, mis – nagu õigusega väita võib – on valminud süütute elude hinnaga.

Lõppkokkuvõttes läheb Bangladeshis kokku hoitud raha ju teistpidi kaduma, kui reputatsioon räsitud saab. Need, kes Rana Plaza alla mattusid, ei jää ju väljaspool seadusi toimiva tööstuse viimasteks ohvriteks...

Eile marssisid tuhanded vabrikutöölised turvalisemate töötingimuste nimel. Suurtel lääne jaemüüjatel on moraalne vastutus – ja reaalne jõud – siin midagi otsustavat ette võtta.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles