Eelarvestrateegia prioriteedid: majanduskasv, konkurentsivõime ja tööhõive

Euroopa Komisjon ootab Eestis korralikku majanduskasvu. Foto: SCANPIX

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks  järgmise nelja aasta eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammi ning Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise põhimõtetega perioodil 2014-2020. Eesmärk on hoida valitsussektori eelarve järgmistel aastatel struktuurses ülejäägis, nominaalselt on kavas viia eelarve tasakaalu 2014. aastal.

Rahandusminister Jürgen Ligi lausus valitsuse pressikonverentsil, et eelarvestrateegia toetub tõsiasjale, et Eesti majandus on saavutanud stabiilse kasvu. Eelarve prioriteedid on rahandusminisistri sõnutsi majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive suurendamine

Riigi eelarvestrateegia järgi kasvab struktuurne ülejääk aastaks 2016 ühe protsendini SKTst, mis tähendab 0,7-protsendilist nominaalset ülejääki. Nominaalset eelarvepositsiooni mõjutavad järgmistel aastatel rahvusvaheliste heitmekvootide kulu ning kogumispensioni kompenseerimismehhanism. Just viimane on Ligi sõnutsi hästi kallis lubadus.

2015. aastast jõuab tasakaalu ka keskvalitsuse eelarve, alates 2016. aastast peaksid kasvama hakkama ka reservid.  Valitsussektori reservid vähenevad seoses riigieelarve puudujäägi finantseerimisega ning finantseerimistehingutega 2015. aastal 6,1 protsenti SKTst. Seejärel reservide tase taas kasvab, ulatudes 2017. aasta lõpus 6,8 protsendini SKTst.

Kui eelmisel aastal tõusis valitsussektori võlakoormus EFSFi garantiide ja Euroopa Investeerimispangast võetud laenu mõjul 10,1 protsendini SKTst, siis alates järgmisest aastast võlakoormus väheneb ning ulatub 2017. aastal 8,3 protsendini  SKTst.

Ligi lausus valitsuse pressikonverentsil , et valitsus hoiab maksupoliitika stabiilse, lihtsa ja läbipaistva. 2013. aasta maksukoormuseks kujuneb 32,9 protsenti SKTst ning see alaneb 2017. aastaks 31,4 protsendile SKTst. Maksukoormust vähendava mõjuga on sel aastal töötuskindlustusmakse langetamine, maksukoormust kergitavad alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusud. Perioodil 2014–2017 vähendavad maksukoormust kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile ja tulumaksu määra langetamine 20 protsendile alates 2015. aastast.

Valitsus kiitis heaks ka Euroopa Liidu 2014–2020 struktuurivahendite ettepanekud ja rahastamiskava.  igi kinnitusel oli rahastamissoove umbes poole rohkem kui fondide maht.Rahastamissoove oli umebs poole rohkem kui fondide maht. «Loomulikult ei saanud kõiki ettepanekuid ja soove  rahuldada,» lausus Ligi, kelle sõnutsi jäetakse reservi seitse protsenti struktuurivahendite mahust. Ligi sõnutsi on see kokkulepitud reegel ning reservis olev raha ei saa kasutamata, vaid selle kasutamine otsustatakse perioodi jooksul..

ELi vahendeid planeerib valitsus viie üleriigilise eesmärgi rahastamisel 3,18 miljardit eurot. Need eesmärgid on valitsuse teatel kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus; kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu; teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus; puhas ja mitmekesine looduskeskkond; elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused. Lisaks rahastatakse riigi haldusvõimekuse tõstmist. Konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arendamisele on kavas suunata 755 miljonit, haridussüsteemi uuendamisele 438 miljonit, tööturu arendamisele ja sotsiaalse turvalisuse tõstmisele 553 miljonit, transpordi arendamisele 600 miljonit eurot, puhast ja mitmekesist looduskeskkonda 666 miljonit haldusvõimekuse suurendamiseks 173 miljonit eurot.

Uue eelarveperioodi investeeringute tegemisel tuleb silmas pidada, et need oleksid jätkusuutlikud ka euroraha toeta, positiivse mõjuga majandusele ja ühiskonnale ning ei tekita koormust riigieelarvele. 

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel.