Norimine taastuvenergeetika toetuste teemal ärritas ministrit
24. aprill 2013, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister Juhan Parts ärritus riigikogu infotunnis parlamendiliikmete kriitika peale, justkui ei tahaks valitsus taastuvenergeetikat toetada.
Majandusminister pidi riigikogu infotunnis panema vastu opositsioonipoliitikutele turmtulele taastuvenergeetika väikeste toetuste pärast. Karel Rüütli (SDE) alustas küsimuste vooru teadmisega, et Eesti riik ei kavatse aastatel 2014–2020 suunata eurorahadest sentigi taastuvenergia mikro- ja pisitootmisseadmete toetamiseks nagu väiketuulikud, päikesepaneelid, päikesekollektorid jms.
Parts lükkas selle väite tagasi, tuginedes eile valitsuses kokku lepitud põhimõttele, et kõik valdkondlikud arengustrateegiad viiakse lõpule. «Kui me räägime väikestest taastuvenergialahendustest, mille eesmärk ei ole kindlasti üldise taastuvenergia eesmärgi saavutamine – olgem ausad, see osakaal on niivõrd väike, pigem reguleerida paremini energia lõpptarbimist –, siis nende võimalused on kindlasti Euroopa Liidu vahendite kokkulepetes olemas,» kinnitas Parts.
«Kortermajade renoveerimisprogramm jätkub, eraldi meede on ka taastuvenergia arendamiseks ja süsihappegaasi tulude osas me näeme võimalust ka mikrolahenduste jaoks n-ö väikeelamutele kõige varem 2015,» märkis minister.
Tiit Tammsaar (SDE) ironiseeris, et tore, kui kunagi tulevikuski midagi teha püütakse, ning küsis, mis on ikkagi tänini juhtunud ning kui korterelamud saavad 100 miljonit eurot, siis mis võiks olla eramute suurusjärk.
Parts selgitas, et pilootprojekt, mille käigus investeeriti 1 miljon eurot piloot-taastuvenergia lahendustele, andis Eestile 113 kilovati eest tuulikuid, 165 kilovati eest päikesepaneele. «Kui me taandame selle ühiku hinnale, on need sellest konventsionaalsest tootmisest või ka suuremate tuulikute tootmisest 3-3,5 korda kallimad. See on tegelikult see! Kui asi oleks konkurentsivõimeline, ma arvan, et hakkaksid kõik majaomanikud või korteriühistud seda reaalselt kasutama,» lausus Parts.
«Selles mõttes me peame jätma omanikele õiguse teha oma soojuse või energia tootmisel valik ja mil määral on majanduslikult mõistlik lahendada see lokaalselt,» lisas Parts.
Rainer Vakra (demokraatide ühendus) jätkas seepeale küsimusega, kas ministri hinnangul ei vääriks siiski kaalumist sotside ja demokraatide väljakäidud eelnõu taastuvenergiatasude kompenseerimisest CO2 müügist saadavast tulust. Parts selgitas seepeale, et tarbija toetused taastuvenergiale on praegu suurusjärkudes kõrgemad kui raha, mida Eesti võiks kvootide müügist saada.
Kui siis Indrek Saar (SDE) samal teemal küsimust jätkas ja küsis, milliseid summasid kavandab valitsus väiketootmisele, mille toetamist näeb ette ka Euroopa Liit, ärritus minister Parts silmnähtavalt.
«Ma ütlesin, järgmine aasta jätkub kortermajade programm Euroopa Liidu vahenditest ennenägematus mahus 102,5 miljonit eurot. Lisaks sellele me räägime n-ö mikrolahendustest, mis peaks olema suunatud väikeelamutele – kuni 5 miljonit eurot. Siis me räägime võimalikust täiendavast taastuvenergia toetusest. Me räägime soojamajanduse tootmisest. Tegelikult kõikide nende puhul, kus on tehnilised asjad, võiks seda tegelikult kasutada,» sõnas Parts.
«Sellist meedet, et riik annab kuskilt kotist raha, et minge ostke mingisugune päikesepaneel ja jalutage sellega mööda Tallinna vanalinna ringi – seda valitsus ei kavatse teha. Teie nii-öelda unenäos olev järgmine valitsus kindlasti seda teeb, aga siis me oleme Eesti riigis üsna kiiresti pankrotis ja normaalne elu saab normaalse valitsusega edasi minna,» teatas majandusminister.