Oma isikliku äriga on valmis alustama vaid 2,2 protsenti venemaalastest ning veel 1,2 protsenti kavatsevad olemasolevat äri laiendada, selgub Babson College, London Business Schooli ja Peterburi ülikooli kõrgema ärikooli läbiviidud uuringust.
Venemaalased ei taha enam ettevõtlusega tegeleda
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
22. aprill 2013, 17:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaleht Kommersant kirjutab, et venemaalaste huvi ettevõtluse vastu on madalaimal tasemel alates 2006. aastast, mil uuringuga alustati ning jääb alla kõikidele teistele uuringus osalenud riikidele.
Küsitluse andmetel tegeles Venemaal mullu ettevõtlusega 4,3 protsenti elanikkonnast. 93 protsenti kinnitasid, et ei soovi ettevõtlusega alustada. Uuringu läbiviijad märgivad, et aktiivsemad ettevõtlusega tegelejad on Venemaal migrandid.
Tudengitest on vaid üks protsent valmis oma äriga alustama, samal ajal kui mõned aastad tagasi oli see protsent 5-8.
87 protsenti küsitletutest, kes ettevõtlusega ei tegelenud, kinnitasid, et nende piirkonnas ei ole uue äriga alustamiseks tingimusi. Takistavate asjaoludena toodi välja administratiivsed barjäärid, segased ettevõtete ja riigi koostoime reeglid, finantseerimisraskused, aga ka tagatiste ja toetuste saamise keerukus.
Uuringu koostajate hinnangul võib elanike arvamust mõjutada ka Venemaa ettevõtete madal ellujäämismäär: enam kui 3,5 aastat tegutsenud ettevõtteid on vaid 33 protsenti. Arenenud riikides on see näitaja üle 50 protsendi.
Uuringu käigus küsitleti eelmisel aastal 7500 inimest Venemaa erinevates piirkondades.
Kõige kõrgem oli venemaalaste huvi ettevõtluse vastu 2006. aastal, mil nende inimeste osakaal, kes arvasid, et võiksid lähema kolme aasta jooksul oma ettevõttega alustada, oli 6,1 protsenti. Koos juba tegutsevate ettevõtjatega, kes plaanisid oma äri laiendada, kerkis see protsent toona 8,5ni.
Kriisiaegsel 2009. aastal langesid need näitajad vastavalt 2,4 ja 4,6 protsendini. Aastatel 2010-2011 on näitajad vähehaaval tõusnud.