Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi sõnul eelistab enamik inimesi legaalset tarkvara, kui see on kättesaadav ja taskukohane.
Ministeerium: inimesed eelistavad legaalset tarkvara, kui see on kättesaadav
21. aprill 2013, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) esindaja Kaido Uduste saatis Eesti riigile kirja seoses Rahvusvahelise Intellektuaalomandi Liidu (IIPA) soovitusega lisada Eesti oma Special 301 raportisse.
«Kuivõrd Special 301 raport on üks olulisemaid dokumente, mille alusel hinnatakse intellektuaalomandi kaitse olukorda erinevates maailma riikides ning mille alusel tehakse ka investeerimisotsuseid kõrgeimat lisandväärtust loovatesse innovaatilistesse valdkondadesse, vähendab raportis kajastamine oluliselt Eesti majanduse vastavaid võimalusi,» hoiatas Uduste.
See vähendab tema hinnangul ka lootust, et intellektuaalomanditööstus kohandaks ning mugandaks oma tooteid ja teenuseid Eesti turu jaoks. «Selle tulemusena jäävad tarbijate jaoks paljud tooted ja teenused ka edaspidi kättesaamatuks,» kinnitas BSA esindaja.
Nimelt ei ole IIPA hinnangul intellektuaalomandi kaitse Eestis ühelgi tasandil prioriteetne, vaid valmistatakse ette seaduse muudatusi, mille eesmärgiks on intellektuaalomandi rikkumiste dekriminaliseerimine ning tarbijate huvide eelistamine autorite ja õiguste omajate õigustele.
BSA kirja tõttu toimus möödunud esmaspäeval justiitsministeeriumis ümarlaud ning sellele järgnes Eesti Interneti Kogukonna terav vastureaktsioon:
«Kirjas viitab BSAd esindav advokaat Kaido Uduste organisatsiooni IIPA soovile lisada Eesti riik Special 301 nimekirja, millega kaasneksid Eestile mitteformaalsed majanduslikud sanktsioonid. Ta pakub BSA nimel «koostööd» Eesti riigiga esitades terve rea nõudmisi, mille täitmise järel on lootust, et Eesti jääb nimekirjast välja. Oma kirjas jätab ta mainimata, et BSA on IIPA liige ning et just BSA esitas IIPAle kaebuse, mille alusel IIPA soovib Eestit nimekirja lisada.»
«Tegu on tänapäevase katuse pakkumisega, kus lobiorganisatsioon loob ohu ning seejärel tuleb pakub lahendust,» ütles ümarlaual MTÜ Eesti Interneti Kogukonda esindanud juhatuse aseesimees Elver Loho. «Varem on säärane diplomaatia käinud märksa rohkem läbi lillede või kabinetisaladuses. Minu silmad pole selles valdkonnas veel nii jultunud avalikku ähvarduskirja näinud.»
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand rääkis Postimehele, et BSA kiri toob välja probleemid, mille võib kokkuvõtvalt sõnastada järgmiselt: õiguskord peab tagama õiguste tõhusa kaitse. Ta lisas, et ministeerium on kogu aeg olnud huvitatud ja tegeleb pidevalt sellega, et õiguskaitse võimalused oleksid tõhusad.
«Teisalt peab õiguskord olema universaalne ja tagama tasakaalu poolte õiguste ja kohustuste vahel,» märkis Härmand. «Kõikide nende küsimustega tegeletakse juba eelmisel aastal alanud intellektuaalomandi kodifitseerimise ja karistusseadustiku revisjoni raames.»
Ta selgitas, et kohtumise eesmärgiks oli selgitada osapooltele avatult oma seisukohti ja muresid ning arutleda võimalike lahenduste üle, kuna BSA kirjas olid probleemid välja toodud väga üldiselt.
«BSA murekohaks paistab olevat intellektuaalomandiõiguste alaste rikkumiste dekriminaliseerimine,» tõi Härmand välja. «Justiitsministeerium selgitas ümarlaual, et Eesti on rahvusvaheliste lepingutega võtnud kohustuse teatud rikkumised sanktsioneerida karistusõiguslike vahenditega, sh ärilisel eesmärgil kaubamärgi võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine. Teiste rikkumiste, eelkõige lepinguliste kohustuste täitmata jätmisel, on riigi otsustada, millised õiguskaitsevahendid on kõige tõhusamad.»
Eesti õiguskorras on tema väitel üldjuhul tõhusamad haldussund ja tsiviilõiguslikud kaitsemeetmed kui karistusõiguslikud.
«Väärteomenetluses saab isikut karistada ühe korra, ühe rikkumise eest ning järgmise rikkumise puhul tuleb alustada uut menetlust,» selgitas Härmand. «Haldusmeetmete puhul saab isikule sunniraha määrata kuni rikkumise lõpetamiseni, ilma uut menetlust alustamata.»
Tsiviilõiguslike kaitsemeetmete puhul oli arutlusel eelkõige kahju hüvitise suurus ja mittevaralise kahju saamise võimalus juriidilistel isikutel.
«Justiitsministeerium on seisukohal, et võlaõigusseadus võimaldab määrata kohtul õiglase hüvitise, mis tähendab sellist hüvitist, mille tagajärjel õiguse rikkumine lõppeb,» rääkis Härmand. «Kahju, mida Euroopa Kohus peab silmas mittevaralise kahjuna, st juriidilise isiku mainekahju, saab Eesti õiguse kohaselt kvalifitseerida varalise kahjuna – saamata jäänud tuluna – ning selle sissenõudmine on võimalik ka praegu.»
Härmand rõhutas, et vähemoluline ei ole ka legaalsete kasutusvõimaluste kättesaadavus.
«Kui legaalne tarkvara on kättesaadav ja taskukohane, siis enamik inimesi eelistab legaalset tegevust,» väitis ta. «Seda kinnitavad eelkõige need inimesed, kes oma oskustest tulenevalt saaksid kasutada ka illegaalset tarkvara, aga ei taha seda.»