Ametiühingud ähvardavad valitsust suure streigiga
19. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukorras, kus töölepinguseadus tahetakse jõustada «töötajaist teerulliga üle sõites», on Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus juba kasutanud sõna «streik», täpsemates meetmetes oma õiguste kaitsel lepitakse aga kokku homme.
Homseks kutsus EAKLi juhatus kokku haruliitude esindajaist koosneva töörühma, et arutada võimalikke aktsioone olukorras, kus töölepinguseadus tahetakse jõustada kolmepoolse kokkuleppeta.
Otsuse, kas streigis osaleda, langetab iga ametiühinguliit ja ettevõte iseseisvalt, kuid võib arvata, et seekordne tööseisak tuleks üleriigiline. Kuna ettevalmistused võtavad aega, tuleb selle korraldamine kõne alla kahe nädala pärast, juuni esimesel poolel.
Teerulliga üle
«Kui töölepinguseadus tahetakse jõustada töötajaist teerulliga üle sõites, on tegu pahauskse käitumisega ja taganemisega turvalisest paindlikkusest, millega uut seadust algul põhjendati,» ütles EAKLi esimees Harri Taliga.
Ta süüdistab valitsust sõnamurdlikkuses ja reetlikkuses. Nimelt soovib valitsus jõustada töölepinguseaduse 1. juulist muus osas täielikult, jättes ära vaid lubatud töötuskindlustushüvitiste tõusu.
Ametiühing on olnud valmis jätma hüvitise samaks, aga ainult tingimusel, et ei lihtsustataks ka senist koondamise korda. «Ei saa ju teha nii, et töötajad ei saa midagi, aga tööandjad saavad kõik,» lausus Taliga.
EAKLi juhid tegid juba aasta algul ettepaneku: kuna olukord on muutunud, tuleb maha istuda ja arutada, kuidas töölepinguseadust jõustada. Paraku arvestas valitsus toona töötukassa reservide jätkuva kasvuga aastatel 2009–2011.
Eesti Transpordi ja Teetöötajate Ametiühingu esimees Peep Peterson ütles, et kuna poliitilist kokkulepet ei sündinud, tuleb midagi ette võtta, ja juttu on olnud kõige karmimatest meetmetest. «See valitsus, mis üritab inimestest niimoodi üle sõita, kaua ei kesta,» lausus ta.
Peterson lisas, et kui ei taheta läbi rääkida sotsiaaldemokraatidega, tuleb alustada uuesti läbirääkimisi ametiühingutega. «Tuleb saavutada mõlemat poolt rahuldav lahendus, aga mitte nii, et ühele tehakse moosipirukas ja teisele mingi käkk,» sõnas ta.
Eesti Sõltumatu Meremeeste Ametiühingu (EMSA) esimees Kaia Vask ütles, et kui vaja, siis tuleb välja minna. «Ega nii ei saa ikka inimestega käituda. Kui midagi on kokku lepitud ja need kokkulepped on sündinud läbi suurte raskuste, siis ei saa neid niisama lihtsalt eirata.»
Viimane võimalus
Ta tõdes, et streik on kõige viimane võimalus ja seda rakendatakse vaid siis, kui midagi muud üle ei jää.
Möödunud aasta augusti algul korraldas EMSA Tallinnas eduka streigi seoses pikale veninud läbirääkimistega Tallinki kollektiivlepingu ümber.
Selle tulemusel sõlmisid tööandjad ja ametiühing mõlemat poolt rahuldava kompromissi. Töötajad said palgatõusuks esimesel aastal 25, teisel üheksa ja kolmandal kuus protsenti, millele lisandus veel tasu töötatud aastate eest.
Seni suurima streigi korraldas 2003. aasta detsembris teenistujate ametiühinguliit (TALO). Tööseisak kestis kaheksa tundi ja selles osales üle Eesti 20 000 inimest. Paraku valitsus toona töötajate palganõudele järele ei andnud ja streik lõppes tulemuseta.
Suuremad streigid
Streikijad Streigi liik Aasta Kestus Osalejaid
Tervishoiutöötajad Hoiatus 2000 1 tund 8700
Raudteelased jt Toetus 2002 1 tund 247
Vedurimehed Streik 2004 6 päeva 198
Vedurimehed Toetus 2004 2 päeva 58
Transporditöötajad Hoiatus 2007 1 tund 400
Meremehed Streik 2008 1 tund 400
Allikas: EAKL