Eesti Panga asepresident: läheneme euroala rikkamatele, kuid palgakasv teeb muret

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasik ütles Pärnu finantskonverentsil, et Eesti majanduse edasine kasv jääb võrreldes kriisieelsega madalamaks, kuid kasvame euroala keskmisest kiiremini ning liigume rikkamatele riikidele lähemale.  Samas tunneb keskpanga asepresident muret Eesti kiire palgakasvu pärast. 

Kaasiku sõnul on maailmamajanduse kiire kasv küll taastumas, kuid euroala majandusraskused jätkuvad. «Üldine arusaam on, et majanduskasv siiski taastub, kuid keeruliseks küsimuseks on see, kui suureks kujuneb majanduskasvu ebaühtlus,» märkis Kaasik. «Täna ei ole hinnangud majanduskasvule väga roosilised, kuid tulevikku vaadatakse mõnevõrra optimistlikumalt. Majanduskasvu oodatakse ennekõike arenevatelt turgudelt ning arenenud turgude kasv jääb aeglaseks. Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi peaks euroala langus lõppema aasta teises pooles.»

Tema sõnul on aeglasel kasvul mitu põhjust: osa riike on võlakriisis ning kui turgudelt raha laenata ei saa ja võlgu tuleb restruktureerida, siis suurendab see ebakindlust. Teisalt on küsimus pankades, kes pole suutnud täielikult maha kanda halbu varasid ning kasvatada piisavalt uut kapitali. Riigiti on erinevad ka väikeettevõtete võimalused saada finantseeringut.

Eesti majanduskasv jääb oluliselt aeglasemaks kui enne kriisi. Pikaajaline oodatav majanduskasv on 3-4 protsenti ning selle eelduseks on hästi töötav eksport. «Siiamaani on olnud õnn meie poolel, sest Eesti peamistel kaubanduspartneritel ei lähe halvasti. Põhja pool on küll jahtumine, kuid lõunanaabrid kasvavad kiiresti,» ütles Kaasik.

Kui rahvusvaheliselt eeldatakse pikaajaliseks struktuurseks tööpuuduseks ligi 6 protsenti, siis Eestis võib see olla ligi 10 protsenti. Vaatamata suhteliselt kõrgele tööpuudusele võivad selle langedes hakata tekkima suhteliselt suured palgasurved. Näiteks on haritud meestel kasvanud aastaga reservatsioonipalk ligi kolmandiku võrra.

«Keskpangale tekitab liiga kiire palgakasv muret, kuna see kandub üle inflatsiooni ning eriti teenuste hindadesse,» lausus Kaasik.