Ministeerium: kaubavahetus kahanes kütuste tõttu
9. aprill 2013, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruaris pöördusid ekspordi ja impordi mahud eelmise aasta sama kuuga võrreldes kergesse langusse, mis oli põhjustatud eelkõige kaubavahetuse vähenemisest mineraalsete kütustega kolmandiku võrra, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Statistikaameti andmetel kahanes eksport aastaga kaks protsenti ja import kolm protsenti. Selle aasta jaanuariga võrreldes oli langus märgatavalt suurem, vastavalt viisteist ja seitse protsenti, kuid selle taga olid paljuski eelmisel kuul toimunud ühekordsed tehingud laevadega.
«Kütuste ekspordi olulise languse taga oli naftasaaduste mahu vähenemine, samas näitas elektri müük välisturgudele jätkuvalt kasvu. Olulisematest kaubagruppidest mõjutasid veel ekspordi vähenemist mullusega võrreldes metallid ja metalltooted, mille väljavedu kahanes ligi viiendiku võrra. Selles grupis olid suuremad kukkujad mustmetallide jäätmed ja teras. Samal ajal suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport kasvas aastaga neli protsenti, ent kasvutempo aeglustus jaanuariga võrreldes mõnevõrra. Positiivse poolepealt võib veel välja tuua keemia ja taimsete toodete ligi veerandisuurust ekspordi kasvu ning puidu ja puittoodete peaaegu viiendiku võrra suuremat väljavedu aasta varasemaga võrreldes,» seisis ministeeriumi tänases kommentaaris.
Eesti import on ministeeriumi hinnangul väga sõltuv ekspordinõudlusest välisturgudel, mistõttu impordis toimusid veebruaris sarnased muutused ekspordiga. Kiiremad langejad olid kütused ja metallid. Paljude teiste kaubagruppide, nagu masinate ja seadmete, keemiatoodete, toidukaupade ja jookide sissevedu oli tugeva kasvuga.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk tõusis veebruaris 105 miljoni euroni, olles kuus korda kõrgem eelnevast kuust, ent aastataguse perioodiga võrreldes oluliselt ei muutunud. Väliskaubanduse defitsiiti kasvatasid kuises võrdluses enam transpordivahendid, mineraalsed kütused ja keemiatooted.
Märtsis võib ministeeriumi prognooside kohaselt oodata ekspordi ja impordi mahtude suurenemist, samas eelmise aasta võrdlusbaas on juba märgatavalt kõrgem kui eelnevatel kuudel. Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo negatiivsus oli mõnevõrra vähenenud. See tulenes üle tavapärase taseme tellimustega ettevõtete osatähtsuse tõusust kolme protsendipunkti võrra 15 protsendini. Samal ajal tavalist tellimuste mahtu prognoosivate ettevõtete osatähtsus langes 54 protsendile, mis oli neli protsendipunkti vähem kui eelneval kuul. Tellimuste kahanemisest teatasid 31 protsenti vastanutest.
Märtsis langes kuuga nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis majandususaldusindeks veidi, vastavalt 0,6 punkti 91,4-ni ja 0,7 punkti 102,4 punktini. Majandususaldus oli üle ajaloolise keskmise jätkuvalt Balti riikides Lätis 105,2 (-0,9) ja Leedus 103,9 (+0,9) ning Saksamaal 100,4 (-1,6) ja Maltal 103,1. Ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandususaldusindeksid olid kõrgemad EL-i keskmisest, tõustes kuuga vastavalt 1,1 punkti 99,8-ni ja 0,5 punkti 94,3-ni. Statistikaameti andmetel kahanes eksport aastaga kaks protsenti ja import kolm protsenti. Selle aasta jaanuariga võrreldes oli langus märgatavalt suurem, vastavalt viisteist ja seitse protsenti, kuid selle taga olid paljuski eelmisel kuul toimunud ühekordsed tehingud laevadega.