2013. aasta veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 2 protsenti vähem ja imporditi Eestisse 3 protsenti vähem kui mullu, teatas Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kahanemist mõjutas mineraalsete kütuste kaubavahetuse oluline vähenemine.
Veebruaris langes eksport kaks protsenti miljardile eurole
9. aprill 2013, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis jäi samale tasemele 2012. aasta veebruariga, mil puudujääk oli 110 miljonit eurot.
Eestist eksporditi veebruaris enim masinaid ja seadmeid (30 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid kütuseid (13 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti). Eesti koguekspordi vähenemist mõjutas mineraalsete kütuste (sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia) väljaveo vähenemine 37 protsenti.Vähenes ka metallide ja metalltoodete väljavedu.
Samal ajal suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning puidu ja puittoodete väljavedu (kasv vastavalt 27 protsenti ja 18 protsenti). Nende toodete eksport kasvas peamiselt Eesti päritolu kaupade väljaveo suurenemise tõttu.
Veebruaris imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (27 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (14 protsenti) ning toiduaineid ja põllumajandussaadusi (10 protsenti). Eesti koguimpordi vähenemist mõjutas peamiselt mineraalsete kütuste sisseveo vähenemine 34 protsendi võrra. Samas suurenes aga masinate ja seadmete ja põllumajandussaaduste ja toidukaupade sissevedu (kasv vastavalt 15 protsenti ja 17 protsenti).
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (18 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15 protsenti), ja Venemaa (11 protsent). Eesti koguekspordi vähenemist võrreldes 2012. aasta veebruariga mõjutas peamiselt väljaveo vähenemine USA-sse 60 protsenti. Samas suurenes eksport Lätti ja Leetu (kasv vastavalt 22 protsenti ja 34 protsenti). Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mööblit, Venemaale masinaid ja seadmeid ning plaste ja plasttooteid.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14 protsenti Eesti koguimpordist), järgnesid Läti ja Saksamaa (kumbki 11 protsenti). Impordi kahanemist mõjutas enim sisseveo vähenemine Leedust ja Saksamaalt (langus vastavalt 15 protsenti ja 10 protsenti). Samal ajal suurenes kaupade sissevedu Hollandist 34 protsenti. Soomest ja Lätist imporditi enim kütuseid ning elektriseadmeid ning Saksamaalt elektri- ja mehaanilisi seadmeid.
Eesti kaubavahetus kahanes ka kuises võrdluses. Võrreldes jaanuariga vähenes veebruaris eksport 15 protsenti ja import 7 protsenti. Langus veebruari kaubavahetuses oli mõjutatud nii erinevast tööpäevade arvust kui ka ühekordsetest suuremahulistest tehingutest transpordivahenditega jaanuaris.
Ekspordihinnad Eestis langesid jaanuaris-veebruaris ühe protsendi. Impordihinnad jäid aga samale tasemele, mis eelmise aasta samal perioodil.