Elektriraudtee nõukogul suurim vastutus?

Illustratsioon: Allikad: ministeeriumid, Postimees

Riigifirmade nõukogude liikmetele makstakse igal aastal korralikku tasu, mis kõigub firmati aga suurtes piirides. Kõige suuremat tasu saab Elektriraudtee nõukogu liige, kõige väiksemat aga riigi vedelkütusevaru agentuuri OSPA nõukogu liige. Kas nõukogu liikme tasu ning tema panus ja vastutus on kooskõlas?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on suurim riigifirmade haldaja. Ministeeriumi avalike suhete juht Kalev Vapper hoidus liiga otsekohesest vastusest.

«Nõukogu liikmete töötasud on määratud ainuaktsionäri otsusega, lähtudes rahandusministri määrusest piirsummade kohta,» vastas Vapper. «Piirsummade aluseks on äriühingu või sihtasutuse palgafondi suurus. Nõukogu liikmete tasud võivad erineda ka seetõttu, et võib-olla ei ole kõik liikmed saanud tasu kogu kalendriaasta eest (kui keegi on hiljem nimetatud või mõni varem välja arvatud). Reeglid peaksid olema kõikjal samad.» Rahandusminister Jürgen Ligi eile vastamiseks aega ei leidnud.

Postimees arvutas välja, kui suur on keskmine riigifirma nõukogu liikmele makstav aastatasu. Osa firmade puhul polnud ülesanne raske ning piisas vaid liitmis- ja jagamistehtest. Ent kuna paljude firmade nõukogude liikmed vahetusid või tuli neid juurde või lahkus, arvutasime välja, kui palju oleks keskmine tasu juhul, kui inimesed oleksid töötanud terve aasta.

Tulemus sai väga ebaühtlane. Selgub, et kõige parem teenistus on Elektriraudtee järelevalveorganil, Estonian Air püsib kohe kannul.

Viimatinimetatu juures peab silmas pidama, et samal ajal, mil ettevõte sai uue juhtkonna, sai ta ka uue nõukogu. Veelgi enam – osa nõukogu liikmeid otsustas mullu tasust loobuda, sest oli häiritud enda ebakompetentsusest järelevalve teostamisel.

Arvestama peab ka seda, et nõukogu esimees teenib lihtliikmest rohkem ning see tõstab veidi keskmist.