Käitumuslik rahandus – miks tekivad majanduses anomaaliad?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Liivamägi
Kristjan Liivamägi Foto: Ernst & Young

Maailma majanduses on tekkinud väga intrigeeriv olukord, kus investoreid on rõõmustamas ajaloo rekordtaseme ületanud USA enimjälgitud börsiindeks Dow Jones Industrial Average ning samal ajal pannud muretsema Euroala negatiivne majanduskasv, Küprose panganduskriis ning Ameerika probleemid oma 16 triljonilise võlakoormaga. Klassikalised majandusteooriad ja – mudelid on hädas antud olukorra selgitamisel ning paljud kogenud akadeemikud, analüütikud, investorid ja poliitikud ragistavad ajusid ja küsivad: „Kuidas selline olukord on võimalik?“

Oluliseks võtmesõnaks tekkinud olukorras on inimeste emotsioonid. Klassikalised makromajanduse mudelid võtavad arvesse ajaloolisi statistilisi andmeid ja üritavad nende baasilt prognoosida tulevikku ning selgitada majanduses toimuvaid protsesse. Paraku ei arvesta ükski nendest mudelitest inimestele iseloomulike tunnetega nagu näiteks: hirm, rõõm, viha, eufooria ning ahnus. Alates 2008. aasta finantskriisist on üha enam populaarsust kogunud käitumuslik rahandus (Behavioral finance), mis ei eelda finantsturgude efektiivsust ning inimeste ratsionaalsust, nagu seda teeb klassikaline majandusteooria. Finantsturgudel tekkinud anomaaliatest ajendatult, soovib autor alljärgnevalt lahti mõtestada aktuaalsed ning vastuolulised majandusprobleemid:

  • Majanduse ülekuumenemine. Scheinkman ja Xiong avaldasid 2003. aastal teadusartikli: „Overconfidence and Speculative Bubbles“, milles nad näitavad, et liigne enesekindlus (Overconfidence bias) investorite seas paneb neid ostma finantsvarasid, mille turuväärtus on oluliselt suurem nende fundamentaalsest väärtusest. Varasid ostetakse ootuses, et keegi teine on nõus nende varade eest maksma veel kõrgemat hinda. Selle tulemusena tekivad erinevates varaklassides mullid nagu me nägime 2007. aastal kinnisvaras ja aktsiaturgudel. Liigse enesekindluse puhul on investorite valdavaks emotsiooniks optimism ja ahnus, mille tulemusena ei oska investorid adekvaatselt hinnata varade hinnalanguse riski. Liigse enesekindluse heaks illustratsiooniks on müüt, et mehed on aktsiaturgudel edukamad kui naised. Barber ja Odean tõestavad oma 2001. aastal avalikustatud artiklis: Boys will be boys: gender overconfidence and common stock investments”, et mehed näitavad aktsiaturgudel kehvemat tootlust kui naised. Meeste halvemate tulemustele põhjuseks on liigne enesekindlus, millega kaasneb aktiivsem kauplemine ja suuremad tehingutasud.
  • Analüütikute ebatäpsed prognoosid. Campell ja Sharpe avalikustasid 2007. aastal artikli: „Anchoring bias in consensus forecasts and its effect on market prices“, milles jõudsid nad tulemusele, et analüütikud klammerduvad (Anchoring bias) mineviku andmete külge ning ei suuda prognoosides kõiki sündmusi adekvaatselt hinnata. Inimloomus, mis alateadlikult toetub tuttavatele olukordadele ning numbritele jätab kõrvale ebatõenäolised ja ekstreemsed sündmused. Sellest tulenevalt suudavad väga vähesed analüütikud prognoosida kriiside tekkimist, mida ilmekalt tõestas 2008. aasta. 
  • Finantsturgude krahhid.  Weber ja Camerertõestavad oma teadusartiklis: „The disposition effect in securities trading: an experimental analysis“, et investorid hindavad kasumeid ja kahjumeid erinevalt. Nimelt tekib investoritel 2,5 korda tugevam impulss vara hinnalanguse kui samaväärse vara hinnatõusu puhul. Aktsiaturgude analüüsides on täheldatud, et investoritel on soodumus müüa oma kasumlikud aktsiapositsioonid ning säilitada kahjumlikud investeeringud lootuses kaotatud raha tagasi teenida (Disposition effect). Lisaks on aktsiaturgude langusfaasis täheldatud karjakäitumise mustrit (Heard behavior), mille tulemusena matkitakse teiste investorite käitumist ning müüakse pahatihti varad maha kriisi kõige sügavamas punktis. Lisaks on mitmed uuringud näidanud, et investorid investeerivad suurema osa oma varadest „kodu“ lähedale (Home bias), mille tulemusena on investeeringud hajutamata ning tundlikud lokaalsete kriiside suhtes nagu seda võis täheldada USA kinnasvarakrahhi puhul 2008 aastal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et arvestades inimloomuse kompleksust ei ole majanduses tekkinud anomaaliate puhul midagi üllatuslikku. Mõistmaks majanduses toimuvaid protsesse, ei ole meil vaja ehitada keerulisi finantsmudeleid, vaid peaksime esmalt aru saama inimloomusest ning -käitumisest. Kuna inimesed ei ole alati ratsionaalsed, ei saa me seda eeldada ka finantsturgudelt.

Autor: Kristjan Liivamägi, Ernst & Young auditiosakonna vanemkonsultant, TTÜ doktorant

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles