Hirmuäratav langus röövib töökohti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emotsioonitult öeldes on sisemajanduse kogutoodang Eesti väärtus. Ja see kahaneb hirmuäratava kiirusega, seades löögi alla niigi üha napimaks muutuvad töökohad, samuti riigieelarve tulud.
Esimese kvartali 15,6-protsendine majanduslangus on sügavaim, mida taasiseseisvunud Eesti on näinud – isegi kümne aasta tagune Vene kriis suutis kõige mustemal hetkel majanduse vaid 1,2 protsendiga miinusesse viia.
2008. aasta viimase kvartaliga võrreldes ulatus langus 6,5 protsendini. Lõppenud kvartalis olid suurimateks kivideks majanduse kaelas töötlev tööstus, ehitus ja kaubandus – toodetud lisandväärtus tegi seal läbi kõige järsema languse.
Täpsemad arvud avaldab statistikaamet juunis, kuna praegune 15,6-protsendiline SKT langus on alles esialgne kiirhinnang. Siiski avalikustas amet, et töötlevas tööstuses jäi toodetud väärtus kõigil tegevusaladel mulluse esimese kvartali näitajatele alla.
Selle põhjuseks on jätkuvalt kidur nõudlus siseturul, mistõttu ettevõtteid toitev tellimuste hulk on järsult kokku kuivanud. Teisalt andis hoobi ka välisnõudluse kadumine.
Ehkki eestimaalaste kinnisvara ostmise jõud, arvestades kinnisvara hindu, keskmist sissetulekut ja pankade laenutingimusi, peaks olema kõrgtasemel, pole uute eluruumide järele ikka peaaegu üldse nõudlust. Selle tagajärjel on kokku kuivanud ka eluruumide ehitusmaht.
Midagi rõõmustavat ei toonud esimene kvartal ka finantsvahenduse valdkonnas, üha järsemas tempos langesid nii teenustasu-, finants- kui intressitulud.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina kinnitas, et tegevusvaldkondi, kus võrreldes aastataguse ajaga paremini läks, oli vaid paar-kolm. «Neistki on üks enam-vähem nulli piiri peal,» sõnas Mertsina.
Ehkki kriisi valla päästnud üleilmne finantsturg, aga näiteks ka Euroopa Liidu tööstussektor näitavad esimesi õhkõrnu paranemismärke, on aeg, mil Eestist saab hakata kirjutama positiivseid majandusuudiseid, veel kaugel, usub Danske Banki Baltimaade vanemanalüütik Violeta Klyviene.
Positiivse märgina, mida Eestil tasub oodata, nimetas ta peamiste kaubanduspartnerite olukorra paranemist, mis suudaks ajapikku taaskäivitada Eesti ekspordi.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts oli kõike muud kui optimistlik. Ehkki üleilmse languse kõige järsem osa võib läbi olla, pole põhi veel käes ja languse mõju kas või Eesti tööturule kestab veel pikka aega, usub Parts.
SEB analüütiku Ruta Arumäe sõnul ei olnud kehvas tulemuses midagi üllatavat, kuna oli teada, et kõik majanduse suuremad valdkonnad on teinud läbi suure kukkumise.
«Majanduse kahanemise tempo oli selle aasta algul veel kiirem kui 2008. aasta neljandas kvartalis, kuid nüüdsest edasi on märke, et kahanemine võib hakata aeglustuma,» kommenteeris analüütik.
Riigile tähendab langus ka maksutulude jätkuvat vähenemist, mis seab euro kasutuselevõtu eeltingimuste täitmise surve alla. Lätis langes majandus 18 ja Leedus 12,6 protsenti.
KOMMENTAARID
Kristjan Lepik
tarkinvestor.ee omanik
See –15,6 protsenti näitab, et majanduses on seis jätkuvalt väga tõsine, kuid ma ei näe, et riigieelarve kärpimine sama tõsine oleks. Oluliselt on suurenenud tõenäosus, et aasta jooksul peame pöörduma IMFi poole laenu saamiseks, ja siis ei ole otsused enam ainult meie teha.
Majanduslanguse number oli oodatule vastavas suurusjärgus. Igaüks, kes jälginud Eesti ettevõtluses toimuvat või viimaste kuude statistikat, ei tohiks sellest üllatuda – jahtumine on Eesti majanduses olnud järsk.
Oluline on, mida toovad aasta ülejäänud kvartalid ehk kui sügavaks kujuneb kriis. Ma arvan, et järgmises kahes kvartalis tuleb SKT protsentuaalne miinusmärk väiksem, kuid tähtsam on absoluutnumbri muutumine (võrreldes eelmise kvartaliga).
Raske on siiski näha, et lähemad kvartalid olukorra tuntavat paranemist tooks.
-------------
Heido Vitsur
Arengufondi majandusekspert
Esimese kvartali SKT muutus langes kokku kõige mustema stsenaariumiga. Olukord on tõsisem kui arvasime ja on viimane aeg aru saada, et ainult kärpimisega kaugele ei jõua. Vajadus uute investeeringute järele, mis looksid töökohti, on praegu väga suur. Ettevõtlusele tuleks uueks kasvuks eelduste loomiseks anda maksusoodustusi. Praegu ei saa alustavad ettevõtted investeeringute maksuvabastusest mingit kasu, sest esimestel aastatel neil kasumit ei tekigi.
Meie pensioni- ja tervishoiusüsteem pole jätkusuutlikud, neelates rohkem raha, kui selleks võimalik kulutada. Omavalitsusi on liiga palju ja jätsime need lihtsalt rahata. Lisaks on meil poolikuid koole, mida peame ülal pidama, ehkki õpilasi pole tulemaski.
On lubamatu, et asju, mida lubati ajal, kui majanduskasv oli välisraha sissevoolu tõttu väga kõrge, hoitakse iga hinna eest, ja sealt, kus raha oli ennegi vähe, kärbitakse järjest.
-------------------------------
Violeta Klyviene
Danske Banki Baltimaade
vanemanalüütik
On oht, et langus jätkub Eestis ka 2010. aastal, ehkki mõistlikumas tempos. Jätkusuutlikum kasv võib tärgata 2011. aastal. Igal juhul on Eesti palju paremas olukorras kui Leedu, keda ootab Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise tõttu 2010. aastal raske energiašokk, või Balti riikide õnnetuima majandusega Läti.
Eestil on hea šanss täita tänavu Maastrichti kriteerium ning parandada üleüldiselt investeeringute ja tarbimise väljavaateid. Teisalt on aga järsust majanduslangusest tingitud eelarveriskid märgatavalt suurenenud. Ehkki Eesti ja teiste Balti riikide taastumise mootoriks saab olla maailmaturu, eriti aga euroala nõudluse taastumine, on lähemate kvartalite jooksul väljavaadete paranemist ennatlik oodata. Buumi ajal keskendusid investeeringud peamiselt madala lisandväärtusega sektoritesse, nagu ehitus kõigis Balti riikides. Seega on muu Euroopaga ühtlustumiseks vaja kolida kapital tootlikumatesse valdkondadesse.