Euroopa Komisjoni algatatud konkurentsiuurimises Gazpromi vastu on osapooled sedavõrd eri meelt, et kokkulepe on praegu ebatõenäoline, ütles Tartu ülikoolis peetud loengus Ida-Soome ülikooli Euroopa õiguse professor Kim Talus.
Ekspert: Gazprom tõenäoliselt Euroopa Komisjoniga kokkulepet ei sõlmi
2. aprill 2013, 17:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat alustas möödunud aasta septembris uurimist kahtlusega, et Vene gaasimüüja Gazprom on kuritarvitanud kaheksas Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis oma domineerivat positsiooni gaasi tarnijana. Need kaheksa riiki on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Bulgaaria.
Gazprom jõudis 2000. aastate alguses Euroopa Komisjoniga kokkuleppele selles, et loobub oma tarnelepingutes klauslitest, mis kohustavad gaasi ostjat gaasi müüma ühes või teises riigis, kuid praegu ei ole säärast kokkulepet oodata, märkis Talus.
Kahtluste kohaselt ei ole Gazprom lasknud turult, kus gaas on odavam, tarnida seda kõrgema hinnaga turule. Sellega oleks Gazprom teinud EL-i siseturu tegevusele takistusi. Domineeriva turupositsiooni ärakasutamine tähendaks seda, et Gazprom on väidetavalt takistanud teiste gaasitarnijate turuletulekut ja gaasihangete mitmekesistamist. Uurimise alustamisele eelnes tunamullu septembris läbiotsimistelaine hulgas Euroopa Liidu gaasi importivates ettevõtetes, sealhulgas Eesti Gaasis.
Taluse sõnul on Euroopa Komisjonil õiguslik võimalus teha asjas formaalne otsus, mille järgi on Gazprom ühes, kahes või kolmes punktis rikkunud EL-i konkurentsiõigust. Säärane otsus ei pruugi sisaldada sanktsiooni. Kuid samas on Euroopa Komisjonil voli keelata lepingutes seniste klauslite kasutamine, anda korraldus ülekandevõimsuse vabastamiseks või käskida kontsernil müüa tarbijale lähemaid varasid osas riikides.
«Võib juhtuda, mis oleks väga ebatõenäoline, et Gazprom pakub lahendust, et kui uurimine lõpetatakse, siis me võime mingisugused varad müüa. Seda on juhtunud EL-i-sisestes asjades,» märkis Talus. Samuti oleks teoreetiliselt võimalik uurimisest loobumise vastutasuks Venemaa gaasiekspordi piirangute kergendamine. «Midagi sellist võib olla võimalik, kuid see on ebatõenäoline,» ütles Talus.
Trahvi võib määrata Euroopa Komisjon selle eest, kui Gazprom on oma lepingupartnereid kohustanud suunama gaasi mõnele konkreetsele turule. «See oleks selge EL-i konkurentsiõiguse rikkumine,» ütles Talus. Õiguse perspektiivist vaadatuna oleks Taluse sõnul selline trahv ilmselt tõenäoline, kui asja poliitilist komplitseeritust mitte arvestada. Sarnaseid asju on konkurentsijärelevalve varem samuti uurinud, näiteks Prantsuse GDF-i ja Itaalia Eni asjas teatas Euroopa Komisjon, et ei määra seekord trahvi, kuid võib seda edaspidi teistes samalaadsetes asjades teha.
Teises punktis, milles Euroopa Komisjon kahtlustab Gazpromi gaasi ülekandevõimsuste enda käes hoidmises hoolimata kohustusest anda kõigile turuosalistele võrdne ligipääs, oleks trahvi määramine Taluse hinnangul raskem. Kahtluse järgi võis Gazprom enda käes pikaajaliselt hoida ülekandevõimsusi seal, kus seda tegelikult ei vajanud, et takistada teiste turuosaliste tulemist turule.
Samuti oleks tema sõnul «väga ebatõenäoline» trahv Gazpromile müüdava gaasi hinna indekseerimise eest nafta hinnaga, kuna nafta hinna komponent gaasi hinnas on nii või teisiti turul kadumas. Gaasi hinna nafta hinnaga sidumist toetavad tema sõnul üle ilma põhiliselt Katar ja Venemaa. Samas oleks võimalik Euroopa Komisjoni deklareeriva iseloomuga otsus gaasi hinna sidumise kohta nafta hinnaga.
Niinimetatud sihtkohaklauslite kasutamine ehk müüdava gaasi piiramine kindlate turgudega võib Taluse sõnul olla siirdunud Gazpromi sõlmitud kirjalikest lepingutest tavapärasesse kirjutamata praktikasse, kus neist ikka veel kinni peetakse. «Lepingutes neid igatahes enam ei ole, aga võib-olla praktikas neid täidetakse,» ütles Talus.
Taluse hinnangul on Euroopa Komisjoni konkurentsijärelevalve läbiotsimiste käigus mingeid tõendeid enda kahtluste kinnituseks leidnud. «Komisjon pidi midagi leidma,» ütles Talus. «Võib olla näiteks e-kirja.» Samas rõhutas ta, et Gazpromi uurimine «ei ole normaalne juhtum» teema suure politiseerituse tõttu.
Euroopa Komisjoni konkurentsiõiguse jõustamisel on Taluse sõnul näha mitu selget trendi. Üks neist on see, et komisjon liigub poliitiliselt lihtsatelt juhtumitelt keerulisematele. «Nad alustasid selgemate rikkumistega, nagu näiteks sihtkohaklausli uurimine, ja läbirääkimistega,» ütles Talus, märkides, et 2000. aastate alguses oli komisjoni lähenemine palju pehmem. Samuti olid gaasi jaotust tarbijale puudutavad asjad lihtsamad, kuna need ei väljunud EL-i piiridest.
Ülekandevõimsuste järelevalve puudutas juba ka EL-ist väljaspoolseid tootjaid, kuid sihtmärkideks olid ikkagi EL-i ettevõtted nagu Eon ja GDF, märkis Talus.
«Võib näha, et jõustamine liigub EL-i läänepoolsetest osadest, kus riigid on olnud EL-i konkurentsiõiguse all kaua aega, ida poole, kus see kõik on uus, kus ka konkurents on uus,» ütles Talus. «Euroopa Komisjon muutub jõustamisel julgemaks. Kui räägid nendega, siis näed, et suhtumine on muutunud.»
EL-i gaasiturul on praegu ligikaudu kümme pakkujat ja kuigi nende arv suureneb, on neid ikkagi väga vähe, märkis Talus. Tema sõnul eristab see EL-i gaasiturgu Ameerika Ühendriikide omadest, kus on kümneid tuhandeid gaasi pakkujaid. EL-i jaoks on suuremad gaasi päritoluriigid Norra, Alžeeria ja Venemaa ning need kolm annavad kogutarbimisest juba märkimisväärse osa.