Eesti Raudtee kasum vähenes 14 protsenti
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
1. aprill 2013, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Raudtee nõukogu kinnitas ettevõtte mulluse majandusaruande. Eelmise aasta äritulud olid auditeeritud andmetel 79 miljonit eurot ja puhaskasum 16 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes suurenesid Eesti Raudtee äritulud mullu 18 protsenti, kuid puhaskasum kahanes 14 protsenti.
Ettevõtte möödunud aasta müügitulu kasvas võrreldes tunamullusega 9,4 protsendi võrra, kokku 66 miljoni euroni. Müügitulu tõus oli osaliselt tingitud kasumist, mis saadi erakorralisest müügitehingust (vagunite müük) kokku summas 8,1 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 35,4 miljonit eurot, mis jäi samasse suurusjärku 2011. aastaga (35,3 miljonit eurot).
2012. aastal veeti AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 26,1 miljonit tonni kaupu, millest 19,9 tonni tuli transiitvedude, 0,8 miljonit tonni ekspordi ja 1,4 miljonit impordi arvelt. Suurim oli nafta ja naftasaaduste osatähtsus, mis moodustas 59 protsenti kogu vedude mahust, järgnesid põlevkivi 13,5 protsendiga ja väetised 12 protsendi ulatuses. Kohalikke vedusid tehti 4 miljoni tonni ulatuses. 2012. aasta kaubaveomaht oli 14,4 protsenti väiksem 2011. aasta mahust. 2013. aastaks on ette näha edasist kaubaveomahtude langust.
2012. aastal investeeriti kokku 40,2 miljonit eurot, millest eurotoetusi (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengufond) oli 17,9 miljonit eurot. Raudtee rekonstrueerimisse Rail Baltica trassil investeeriti kokku 6,85 miljonit eurot ning reisiplatvormide eurokõrgustele üleviimise projekti raames 9,7 miljonit eurot. Reisijate turvalisuse tagamisse panustati 1,5 miljonit eurot.
Kontaktvõrgu rekonstrueerimise projekti käigus liinidel Vasalemma – Tallinn, Keila – Paldiski ja Klooga – Kloogaranna investeeriti 8,95 miljonit eurot. Uue projektina alustati kapitaalremondiga Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel, kuhu investeeriti 5,1 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondi raha.
Sellel aastal on AS Eesti Raudteel plaanis jätkata Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasabil investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Peamised projektid on kontaktvõrgu rekonstrueerimine Vasalemma – Tallinn, Keila – Paldiski ja Klooga – Kloogaranna liinidel ning raudtee kapitaalremont Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel, et olla valmis AS Elektriraudtee uute reisirongide teenindamiseks. Kokku on 2013. aastal plaanis investeerida 36,9 miljonit eurot, millest 14,4 miljonit rahastavad Euroopa Liidu fondid.
Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul mõjutas ettevõtte tegevust 2012. aastal enim kontserni jagunemine, mille tulemusel AS Eesti Raudtee muutus puhtalt infrastruktuuri ettevõtteks.
AS Eesti Raudtee on raudteeinfrastruktuuri ettevõte, kes vastutab raudteetaristu rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse eest. Ühtlasi täidab AS Eesti Raudtee raudteeadministratsiooni ülesandeid.