Küprose järel peetakse euroala uueks võimalikuks kriisiriigiks Sloveeniat, mille pangad on suurtes võlgades ja mille päästmiseks on juunis vaja teha uusi laene.
Euroala järgmiseks kriisiriigiks peetakse Sloveeniat
28. märts 2013, 23:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahtluste hajutamiseks on Sloveenia valitsus kolmapäeval ja neljapäeval kinnitanud, et ei kavatse Euroopa Liidult abipaketti taotleda.
Sloveenia peaminister Alenka Bratušek ütles parlamendis, et valitsus kavatseb pangasektorit reformida ja vältida rahvusvahelist abi.
Peaministri kinnitused turge ei veennud: riigi 10-aastaste võlakirjade intress kerkis 6,382 protsendile.
Sloveenia majandus on nelja aasta jooksul olnud kaks korda languses. Paljud firmad on läinud pankrotti ja see on kasvatanud pankade laenukahjumeid.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on prognoosinud, et Sloveenia vajab sel aastal kolm miljardit eurot ja pangad veel lisaks miljardi.
Sloveenia president Borut Pahor on teinud parlamendile ettepaneku arutada IMF-i nõunik Bostjan Jazbeci kinnitamist Sloveenia keskpanga uueks presidendiks, kui praeguse presidendi Marko Kranjeci volitused juulis lõpevad.
Jazbec on ühtlasi Ljubljana ülikooli abimajandusprofessor.