Eesti miinusmärgiga kriisiedetabeli tipus on Võrumaa

Foto: Pm

Postimees võrdles Eesti maakondi viie näitaja alusel. Need kajastavad muutusi tööturul, inimeste sissetulekuis, omavalitsuste maksulaekumistes ja kinnisvaraturul.

Edetabeli andmete järgi näitab majanduskriis hambaid kõige teravamalt Võrumaal, Läänemaal ja Järvamaal. Teistest paremini peavad ettearvatult vastu suurlinnad koos mõjupiirkondadega Harjumaal ja Tartumaal, ent ka väike Hiiumaa.

Iga näitaja alusel panime maakonnad ritta ning saadud viie edetabeli põhjal arvutasime lõppskoori. Tulemust ei peaks siiski võtma liiga akadeemiliselt. Maakondi on siin võrreldud viie subjektiivselt valitud näitaja abil, mille algmaterjal on kõigile kättesaadav.

Oluline oli kaasata võrdlusse värskelt avaldatud andmeid selle aasta esimeste kuude arengute kohta, neid aga pole veel ülearu palju ilmunud. Mingite muude parameetrite arvestamisel oleks kriisiedetabeli järjestus ilmselt võinud kujuneda mõnevõrra teistsuguseks.

Lugeja märkab kindlasti ka seda, et registreeritud töötuse võrdlemisel maakondade kaupa on arvestatud nii viimast seisu kui aasta jooksul toimunud muutust. Seega kaalub tööpuudus käesoleva võrdluse tulemuses topelt, ning koostaja hinnangul on see põhjendatud: tegemist on majanduskriisi ühe kõige rängema kaasnähtusega.

Saadud tulemustes on näha paar selget piirkondlikku erisust. Saartel tundub minevat kriisis paremini kui Lääne-Eestis mandril. Enamik Lõuna-Eesti maakondi asub tabeli esimeses pooles, st neid on kriis tabanud keskmisest tugevamalt.

Harjumaa ja Tartumaa koos Tallinna ja Tartuga on ka kriisiajal tugevamate seas. Selle üle ei peaks Eesti regioonide arengu eripärasid jälginud inimesed väga üllatuma.

Ida-Viru tundus 14 protsendini jõudnud tööpuudusega algul kriisiedetabeli tipu kandidaat, ent muude näitajate toel liikus lõpuks tabeli keskossa.

Üllatav võib tunduda Hiiumaa platseerumine kriisitabeli viimasele kohale, st maakonnaks, mida selle võrdluse andmetel on majanduskriis räsinud kõige vähem.

Samas ei ole näitajate erinevused nii suured, et Hiiumaad mingiks oaasiks pidada. Olla Eesti parim 7,7% tööpuudusega, mis on aastaga kasvanud peaaegu kuus protsendipunkti, võib hiidlase jaoks olla kahtlase väärtusega lohutus. Siiski on näiteks Hiiumaal omavalitsuste tulumaksulaekumised kahanenud ligi kaks korda aeglasemalt kui kõige keerulisemasse seisu sattunud maakondades.

Vaadakem veidi täpsemalt ka võrdluses kasutatud näitajaid. Töötuse edetabelis on kasutatud töötukassa andmeid registreeritud töötute osakaalu kohta tööjõust maakondlike osakondade kaupa 5. mai seisuga. Lisaks eelnimetatutele on praegu suurim tööpuudus Valgamaal ja Põlvamaal, väiksem aga Hiiumaal ja Tartumaal.

Kõige suurem tööpuuduse kasv on aastases võrdluses olnud Ida-Virumaal ning Võrumaal, mis kummagi praegust üle 14% küündivat tööpuudust arvestades on loogiline. Kuid ka aasta tagasi maikuus olid mõlemad maakonnad ühed suurema tööpuudusega piirkonnad. Tööpuudusega tundubki kehtivat Eestis põhimõte: kus on, sinna antakse juurde.

Omavalitsuste tulumaksulaekumiste andmed on võetud maksu- ja tolliameti statistikast. Need olid esitatud omavalitsuste kaupa ning maakondade andmete saamiseks tuli vastavad vallad-linnad kokku liita.

Statistika võrdleb tänavuse aasta esimest nelja kuud mulluse sama ajaga. Kõigis maakondades on laekumised kahanenud. Enim on oma tulumaksuga jännis Läänemaa ja Järvamaa vallad. Veidi ootamatu, et hoolimata rängast tööpuuduse kasvust on Ida-Virus tulumaksu laekumised kahanenud aastaga vaid viie protsendi kandis.

Tänavuse esimese kvartali kinnisvaratehingute statistika on värskelt avaldanud statistikaamet. Võrumaal on tehingute hulk kukkunud aastaga enam kui pool, teistel vähem. Saaremaal on tehtud isegi rohkem tehinguid kui mullu.

BNSi tabel töötajate brutosissetuleku vähenemisest maakonniti on võrdluses seetõttu, et täpsemad andmed tänavuse I kvartali keskmise palgaga ilmuvad alles mai lõpus. Andmete algallika, maksu- ja tolliameti kinnitusel pole tabel palgamuutuse võrdlusmaterjalina täielik. Siiski annab see kinnitust, et langustrend on üle-eestiline ning varasem sissetuleku madalam tase ei päästa.