Kurtmine, kuidas töötajaid on raske leida, pole vaid Eesti ettevõtjate eripära, vaid sellel teemal leiavad ühiese keele väga paljude maade ettevõtjad, selgub Grant Thorntoni 44 riiki hõlmavast raportist. Samas ilmeb ka, et kõige suuremad inimeste puuduse üle kurtjad ei kavatsegi töötajatel palku tõsta.
Kõige hullemad on lood Venemaal, kus üle poole ettevõtjatest ütleb, et oskustööjõu puudumine takistab äri ajamist, kirjutab ajakiri Liidrite Lood. Teisel kohal on Läti ja kolmandal Eesti, kus 44 protsenti ettevõtjatest seda probleemi kurdab. Samas meie põhjanaabritel pole tööjõu leidmisega muret – Soomes ja Rootsis ütlesid vastavalt vaid 14 ja 16 protsenti ettevõtjatest, et tööjõupuudus segab igapäevaelu. Ning Iirimaal vaevab see probleem vaid nelja protsenti ettevõtjatest.
Ettevõtjatele, kellele on talentide leidmisega probleeme, annab Grant Thorntoni globaalse juhtimise tiimi liider Paul Raleigh lihtsa soovituse: lühemas perspektiivis läbi ajada talentide otsimisega väljastpoolt organisatsiooni, kuid pidemas perspektiivis pole muud võimalust, kui investeerida ettevõttesisestesse koolitusprogrammidesse. «Praegune olukord tähendab suurt inimkapitali raiskamist, mis pole kasulik ei ettevõtjatele ega töötutele,» ütleb ta.
«Üldist palgakasvu ei tule, pigem lähenetakse palgateemale personaalselt ning ettevõtete juhid jälgivad väga pingsalt, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu,» ütleb uuringu kohta Grant Thornton Rimess Balticu partner Mati Nõmmiste.
Uuringust selgub ka, et hoolimata tööjõupuudusest kavatseb töötajatel nominaalpalku tõsta 39 protsenti Vene ettevõtjatest ning vaid 11 protsenti sealsetest ettevõtjatest tõstaks inimestel palku rohkem kui inflatsioon. Eesti ettevõtjatest kavatseb palganumbrit kergitada 56 protsenti ettevõtjatest, kuid vaid 12 protsenti rohkem kui inflatsioon. Seevastu Rootsis ja Soomes kavatseb palku tõsta üle 90 protsendi ettevõtjatest.