Küprosel valitseb täielik segadus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küprose keskpanga sissekäigu juurde kinnitatud paberileht sõnumiga «häbi».
Küprose keskpanga sissekäigu juurde kinnitatud paberileht sõnumiga «häbi». Foto: SCANPIX

Esmaspäeval kuulutasid ELi ametnikud Küprose päästetuks, sest 10 miljardi eurone abipakett sai paika. Eile hommikul vallandas kohalik sisekujundaja Elena Antoniou kõik oma töötajad.

«Ma ütlesin neile: lood on nii, et kolm kuud töötame osalise koormusega ja siis paneme poe kinni,» selgitab Antoniou. Tema firmal oli parasjagu käsil 280 m2 projekt Laiki panga, riigi suuruselt teise laenuandja kindlustusdivisjonis. Kuid abipaketi ühe tingimusena pannakse Laiki pank kinni.

Antoniou töövõtja antud projektis oli Laiki klient. Kuna tema kontod pangas külmutati, pidi ta vallandama 19 oma 25st töötajast. «Ta helistas mulle täna hommikul ja ütles: ma olen hirmunud, ma olen laastatud,» ütles Antoniou.

Küprose kriisi epitsenter oli offshore finantsäri, mis puhus riigi pangandussüsteemi ligikaudu kaheksa korda majandusest endast suuremaks – suures osas põhines kõik rikaste venelaste hoiustel.

Nüüd, kus majandusmudel kokku on kukkumas, levib kaos igas suunas, tabades ka ärisid, mis vaid väga kaudselt auahne offshore sektoriga seotud olid. Mõned analüütikud ennustavad, et tänavu kuivab Küprose majandus kokku 10 protsenti või enamgi.

Nagu näitab Antoniou, tema pere ja äripartnerite kogemus, on valu levinud väga kiiresti. Naise abikaasa tsemendifirmal on ees rasked ajad. Poeg, kes töötab ühe Kreeka panga kohalikus filiaalis, kardab oma tuleviku pärast.

«Päästepaketi kogu point oli ju pangandussektor koomale tõmmata, aga nad on hävitanud kogu meie majanduse,» ütles Antoniou.

«Kõige hirmsam on see segadus – mitte keegi ei tea mitte midagi.»

Kõige akuutsem häda on äride jaoks sularahanappus. Eilse seisuga on pangad olnud suletud juba 11 päeva, enne homset neid ei avata.

«Probleem on selles, et turg toimib sularaha baasil – aga kust sa ilma pankadeta sularaha tekitad?» ütles Iacovou Brothers Groupi juhatuse esimees Iacovos Iacovou. Tegemist on ehitusettevõttega, mis ehitas rahvusvahelise lennujaama.

Iacovou sõnutsi napib neil ehitusmaterjale, kuna tarnijad nõuavad sularaha. «Kui nad kahe päeva jooksul panku lahti ei tee, oleme hädas,» ütles ta.

Ühe Küprose ärimehe sõnutsi on olukord niivõrd ränk seetõttu, et kõik firmad millega ta äri ajas olid kas Laiki või Bank of Cypruse – või mõlema – kliendid. Esimene jagatakse tükkideks ja pannakse kinni, üle 100 000 eurosed kontod külmutatakse. Teine restruktureeritakse.

Selle tulemusel on ebakindlus haaranud kogu ärimaailma.

«Õudusunenägu,» ütles ärimees.

«Kui ettevõtted kaotavad oma praegused arvelduskrediidid, läheb logistiliselt väga raskeks.»

Juba enne läinudnädalast traumat vaevas Küprose majandust langus ja surutis, osalt tänu sidemetele Kreekaga.

Seetõttu olid paljud tööandjad rakendanud kärpeid – nagu ka Küprose suuruselt teise ajalehe Politise omanik Giannis Papadopoulos.

Papadopoulos oli tänavuseks näinud ette reklaamitulude 30-protsendilise languse (mis on lehe peamine sissetulekuallikas). Kuid nüüd rehkendab ta, et viimase kahe nädalaga on reklaam kukkunud 70 protsenti. Mootorsõidukite reklaamid on täielikult kadunud.

Ainsateks uustulnukateks on olnud valuutavahetusfirmad nagu näiteks MoneyGram, mille abiga küproslased varsti võivad oma sääste riigist välja saatma hakata. Või võtma vastu raha sugulastelt, kes elavad välismaal.

Papadopoulos peab plaani, kuidas panna oma 50 töötajat alates reedest osalisele palgale – kuna paljud reklaamijad pole oma agentuuridele tasunud ning kioskid ei maksa enam lehe levitajale.

«Süsteem on täielikult halvatud,» ütles ta. «Kui see veel kuu aega kestab, ei jää midagi järele.»

Majandusliku kahju ilmnedes hakati Nikosias tasapisi protestima. Suurim meeleavaldus leidis aset keskpanga ees, rahutusi ei paistnud olevat.

Kuid samal ajal kui ettevõtjad keskendusid kõige pakilistematele küsimustele nagu sellele, kuidas maksta oma töötajatele, näisid maad võtvat ka euro-vastased meeleolud.

Küprose ettevõtjatele ja töösturitele hakkab koitma, et tulevik ühisrahaliidus tõotab tulla karm.

Paljud väljendavad kahtlust kooseksisteerimise võimalikkuse suhtes samas valuutaliidus põhjapoolsete liikmesriikide nagu Saksamaa ja Hollandiga, mis nõudsid päästepaketi tingimusena kasinust.

«Me mõtleme teist moodi... Meist ei saaks iial sakslasi,» ütles Antoniou. «Ilmselt poleks seda asja üldse iial olla tohtinud.»

Papadopoulos kurtis selle üle, et euro külge seotuna ei ole Küprosel võimalust raha trükkida ja valuutat majanduse kohandamiseks devalveerida.

«Meist ei saa sakslasi,» ütles ta – täpselt nagu Antoniou. «Ma isiklikult arvan, et me peaksime võtma selle raha ja siis viie aasta pärast – või niipea kui võimalik – vehkat tegema.»

Copyright The Financial Times Limited 2013

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles