Keldris on üks vanu arvuteid maast laeni täis tuba, kus istuvad koduses riietuses patsiga poisid, kes mängivad mänge ja surfavad internetis. Aegajalt heliseb telefon ja mõnikord võetakse see vastu. «Tee restarti,» on kõige tavalisem soovitus, mida torusse öeldakse.
Umbes selline pilt kangastub paljudele meist, kui juttu tuleb ettevõtte IT-osakonnast. Kui raamatupidamisteenuse sisseostmises pole enam midagi haruldast, siis IT tugiteenuste väljast ostmise asemel eelistatakse aga jätkuvalt oma IT-mehe palgal pidamist.
Fujitsu Eesti müügijuht Kaupo Grünberg ütleb, et IT-teenuse sisseostmine on ettevõtte jaoks strateegiline otsus, mille peab tegema firma juhtkond ehk need inimesed, kes on enamasti arvutiasjandusest küllaltki kaugel, aga omavad selget ülevaadet ja arusaama, kuhu on otstarbekas ettevõtte piiratud ressursse panustada. «Kui ettevõte tahab müüa leiba või tervishoiuteenust ning tal ei ole põhitegevusest lähtudes otsest huvi puutuda kokku IT-tugiteenuste tootmisega, siis on mõistlik see teenus sisse osta,“ sõnab Grünberg. «Meil Eestis on aga IT tugiteenuse sisseostmine veel väga vähe levinud, kuigi mujal maailmas on see juba täiesti tavaline asjade käik.»
Ühelt poolt on tegu efektiivsuse küsimusega, aga teisalt otseselt ettevõtte tegevusriskide maandamisega. «IT-taristul on mõneti kummaline roll - see ei võimalda reeglina saavutada konkurentsieelist ja seega ei oleks see justkui ettevõtte põhitegevuse vaatevinklist oluline. Samas on see enamus äriühingute jaoks eelduseks igapäevase töö võimaldamisel ja seega sõltub sellest otseselt põhitegevuse jätkusuutlikus,» ütleb Grünberg. Seega on riskide halduse seisukohast oluline, et IT-tugikanalid oleksid hoolikalt läbi mõeldud ja dubleeritud. Eriti väikestes ettevõtetes on aktuaalne olukord, kus ettevõtte ainsa IT-taristuga kursis oleva inimene töölt lahkudes või haigestudes polegi kellegi teise poole pöörduda, sest kogu info on just nimelt selle ühe inimese peas.
Spetsialiste, kes suudaks keerulisi ja dokumenteerimata IT-lahendusi taastada, on raske leida. Ettevõttele on suur risk, kui nende IT-spetsialist lahkub töölt ja selgub, et IT-infrastruktuuri ülesehituse ja seadistuste kohta puudub dokumentatsioon. See tähendab, et keerukama tõrke korral võib näiteks e-mailide toimivuse taastamine võtta päevi, kui mitte nädalaid – halvimal juhul on võimalik ka info kadu. Sageli ei teadvustata otsustajate tasemel neid riske ja seni, kuni pole midagi väga hullu juhtunud, tundub mugavam hoida tööl seda ühte IT-meest, kes kogu süsteemi ülesse ehitanud ning seda seega tunneb.
Arvutimehe võimete lagi saabub kiiresti
Fujitsu Eesti kasutajatoe meeskonnajuht Siim Susi räägib, et IT spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus infotehnoloogia ei ole põhitegevus, saavutab tõenäoliselt üsna kiiresti oma võimete lae. «Tal hakkab igav ja kui ta on mugav inimene, siis ta istubki oma toas ja ei tee seal õieti midagi. Võib väga vabalt juhtuda, et IT-mees läheb ühel päeval niisama targana ettevõttest ära kui ta sinna ka tuli,“ räägib Susi. Ta toob ka näite ühe Eesti ettevõtte IT-juhist, kes lahkust oma kohalt ja siirdus ühte IT-teenuseid pakkuvasse ettevõttesse projektijuhiks. Oleks justkui nagu karjääriredelil tagasiminek, kuid inimene ei näinud lihtsalt oma senises töös enam väljakutseid. «Tema tuba nägi välja nagu arvutite surnuaed ja kell 12 ütles ta, et kõik Delfi uudised on läbi loetud ning midagi ei ole enam teha,» räägib Susi.
Siit tekibki küsimus, kas ettevõttel tõesti tasub palgal pidada inimest, kellele tal perspektiivis erilisi väljakutseid pakkuda pole. Seda enam, et tublit ja tõeliselt ambitsioonikat IT-inimest on igapäevaselt mitte IT-alal tegutseval ettevõttel enda juurde väga keeruline ja kallis meelitada.
Grünbergi sõnul on IT-tugiteenuste alal on tulevikumuusika see, et seda saab osta sisuliselt nagu telefoniteenust - ettevõtete kasutuses on kasutaja- ja kuutasupõhiselt nii arvutid, kui ka nende IT-tugi. Põhjamaades ostavad ettevõtted ca 80 protsenti IT-tugiteenustest sisse, Eestis on see protsent ehk vaid 20. «Turg Eestis ei ole veel nii kaugele arenenud, et ettevõtted tunnetaksid IT-toest tulenevaid riske. See muudatus on võrreldav autoturul viimasel kümnendil toimunuga – kui 2000ndate alguses oli auto liisimine veel üsna erandlik, siis tänapäeval on see väga levinud praktika,» räägib Grünberg. «Tõsi, muutused on IT-tugiteenuste alal võtnud päris palju aega.»
Grünberg räägib, et ta on oma töös kohanud lausa müstilisi näiteid sellest, kuidas IT-asjad on ettevõtetes täiesti laokil. Näiteks olukord, kus väljastpoolt oli võimalik pääseda ettevõtte sisevõrku ja sinna ühendatud seadmeid hallata . Või suured organisatsioonid, kus ei omata ülevaadet, kui palju on ettevõttes arvutitöökohti, kui suured on IT-kulud ja kui sageli pöördutakse IT-toes saamiseks spetsialistide poole. «IT-probleemid algavad enamasti juhtimistasandilt, sest ettevõtete IT-juhid on sageli pigem spetsialistitasemel. Ollakse igapäevaselt koormatud rutiinsete probleemide lahendamisega ja ei ole mahti vaadata laiemat pilti - kuidas asju efektiivsemalt teha. Samuti ei ole mõeldav, et IT-juht, kes tegeleb ise igapäevaselt ka IT-toe osutamisega läheks juhtkonda sõnumiga, et «tegelikult ei ole mul täit töökoormust ja usun, et IT-teenuse sisseostmine võiks olla minu tööl hoidmisest mõistlikum»,» räägib Grünberg. «Kui finantsdirektor on ettevõtte põhitegevuse seisukohalt reeglina väga olulisel kohal, siis IT-juht, kellel oleks positsioon vaadata oma ala laiema pilguga, sageli puudub. Paljudes ettevõtetes puudub täna ressurss ja võimekus hinnata, kuidas saaks läbi IT aidata kaasa ettevõtte majandustulemuste paranemisele. Samas on väga levinud praktika, et hoitakse palgal ressurssi, kes tegeleb igapäevaselt sisuliselt vaid tulede põlemas hoidmisega.»