Estonian Air müüb tütarfirmad ja tõstab hinda

Gert D. Hankewitz
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennukompanii juht Jan Palmér ees, finantsjuht Wade Stokes ja nõukogu esimees Erkki Raasuke järel, loodab Estonian Air suveks sügavamast kahjumiaugust välja rabeleda.
Lennukompanii juht Jan Palmér ees, finantsjuht Wade Stokes ja nõukogu esimees Erkki Raasuke järel, loodab Estonian Air suveks sügavamast kahjumiaugust välja rabeleda. Foto: Liis Treimann

Mullu ligi 50 miljonit eurot kahjumit saanud rahvuslik lennufirma Estonian Air kavatseb maha müüa tütarfirmad, koondada vähemalt 50 inimest ning võtta kalli kütuse korvamiseks rohkem reisijate rahakotist.

Viimastel aastatel Eesti maksumaksjale suureks koormaks saanud rahvuslik lennufirma teatas eile, et jäi möödunud aastal 91,5 miljoni eurose käibe juures 49,2 miljoni euroga kahjumisse. Kuigi käive ületas 2011. aasta oma 20 protsendi võrra, oli ka kahjum lausa 184 protsenti suurem kui tunamullu.

Piletitulu ei katnud lennukulu

Kahjumi põhjus on finantsjuhi Wade Stokesi andmetel lennufirma eelmiste juhtkondade tegevus. Kuigi Stokes seda otse välja öelda ei soovinud, märkis ta, et suur osa kahjumist tuli seetõttu, et eelmise juhtkonna strateegia lennata võimalikult paljudesse sihtkohtadesse tähendas seda, et mida enam lennati, seda enam kaotati raha. Teisisõnu ei katnud piletitulu lennukulu.

13,4 miljonit eurot kahjumit arvestati mullu Estonian Airi üle-eelmise juhtkonna ostetud Bombardier-tüüpi lennukite pealt, kuna nende turuväärtus on kahanenud. Kui mahahindamine välja jätta, oli ettevõtte tegevuskahjum mullu 35,8 miljonit eurot.

Et tasapisi kahjumist välja tulla, teeb ettevõte lähikuudel mitu muudatust, millest ehk olulisim on tütarfirmade müük. Estonian Airile kuulub osalus kolmes firmas: Amadeus pakub reisiteenuseid, Eesti Aviokütuse Teenuste AS müüb lennukikütust, Estonian Air Regional tegeleb kohalike lendudega. Kui kahes esimeses on osalus kahel välisfirmal, kes võivad olla huvitatud enamusosaluse ostust, siis viimane kuulub tervenisti Estonian Airile ja sellele võib olla raske ostuhuvilist leida.

Lennufirma tegevjuht Jan Palmér sõnas eile, et läbirääkimised firmade müügi üle juba käivad, ent kellega, ei soostunud ta paljastama. Ühtlasi ei tahtnud ta nimetada, kui palju loodab kompanii tütarfirmade müügist teenida.

Palméri sõnul on tütarfirmade müük vajalik Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamiseks, kuna komisjon eeldab, et abi taotlev äriühing vabaneb kõigest, mis pole vajalik põhitegevuseks.

Samal põhjusel tuleb koomale tõmmata personali. Praegu on ettevõtte palgal 200 inimest, aasta lõpuks jääb 150 töötajat. See tähendab, et juhtkonnal tuleb ametiühingutega taas laua taha istuda ja sõlmida koondamiskokkulepped.

Estonian Airi reisijaid ootab lähiajal ees aga pileti hinna tõus, mille põhjus on kütuse lisatasu kergitamine.

«Meie praegune kütuselisatasu ei kata kütuse hinna tõusu,» põhjendas Palmér. Ettevõtte eesmärk on suurendada tulu reisija pealt praeguselt 92 eurolt 117 eurole, lisas ta.

Eilsel pressikonverentsil puudutati ka firma juhtimise teemat. Kui ettevõtte nõukogu mullu oktoobris praeguse juhi Jan Palméri palkas, sõlmiti temaga kuuekuuline leping. See peaks mais lõppema.

Lennufirma nõukogu esimehe Erkki Raasukese sõnul käivad praegu läbirääkimised lepingu pikendamise üle. Et leping muutub 24-kuuliseks, on Raasukese sõnul juba kindel, ent enne allkirjastamist tehakse lepingus veel muudatusi.

SAS appi ei tule

Estonian Air on riigilt saanud tänavu 25 miljonit eurot abi. Samal ajal pole riik ettevõtte ainuke omanik – alla kolmeprotsendiline osalus on ka Skandinaavia firmal SAS, mis pole ettevõttesse Raasukese sõnul midagi panustanud.

SAS andis ettevõttele aastaid tagasi laenu, mille jääk oli eelmise aasta lõpus 7,9 miljonit eurot. Varem on oletatud, et SAS võib võla kustutada ja lugeda selle oma abiks. Raasuke seda võimalust eile siiski ei kinnitanud.

«See laen on kaetud lepingutega, mis kestavad aastani 2014. Laenu osas mingeid muudatusi pole,» ütles nõukogu esimees.

Lennukompanii on riigilt tänavu saanud 25 miljonit eurot, kokku on valitsus praegu nõustunud andma 37 miljonit eurot.

Ettevõtte finantsjuhi Wade Stokesi sõnul läheb ettevõttel vaja ühtekokku 50–70 miljonit eurot. Millal ülejäänud raha valitsuselt taotlema minnakse, selgub Stokesi sõnul järgmise kolme kuni kuue kuu jooksul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles