23 vaba päeva nagu maast leitud – tehnoloogia abil võimalik

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Söögitegemine on üks suuremaid vaba aja röövleid.
Söögitegemine on üks suuremaid vaba aja röövleid. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Hiljuti avaldatud MSN uuringust selgus, et iga teine eurooplane säästaks päevas 1-2 tundi, kui kasutaks targemalt olemasolevaid nutilahendusi kodutööde tegemisel ning haldaks paremini isiklikku- ja sotsiaalelu. Aastas teeks see kokku 23 täiendavat vaba päeva.

Iga kuus uuringus osaleja tunnistas, et isiklik tegevuste nimekiri (to-do list) takistab tegemast asju, mida hing päriselt ihaldab. Kokku annaks selline sääst igale eurooplasele 547,5 tundi ehk peaaegu 23 päeva aastas vaba aega, mida veeta oma pere ja sõpradega või kulutada hobidele. Veerand vastanutest märkisid, et nad võiksid saada 2-4 tundi päevast tagasi, kui haldaksid oma tegevuste nimekirja tõhusamalt.

Kolmeteistkümnes Euroopa riigis üle 7000 vastaja seas läbi viidud MSN uuring leidis, et enam kui iga kolmas inimene (38 protsenti) peab lisa vabaaja saamist hindamatuks väärtuseks. «Tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste juures on imelihtne oskuslikul tegutsemisel oma aega säästa. Eelmisel aastal oli mul isiklikult ainuüksi 35 päeva vähem reisimist tänu online-konverentskõnedele. See on suur kokkuhoid nii ajas kui ka rahas,» ütles Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane.

Peamised vabaaja kadumise põhjused on inimeste väitel:

1. kodutööd

2. toidupoes käimine

2. söögitegemine

4. sotsiaalse kalendri haldamine

5. laste abistamine koolitöödes

Üllatavalt vaid 47 protsenti eurooplastest vastanutest ütlesid, et «tehnoloogia aitab mul olla organiseeritum ja seeläbi säästa aega». Kolmandik vastanutest kinnitasid, et tehnoloogia kasutamine aitaks isikliku tegevuste nimekirjaga, kuid selle kasutamine võiks olla lihtsam ja ligi neljandik (24 protsenti) vastanutest tunnistasid, et nad ei ole tehnoloogiaga piisavalt sina-peal, et see aitaks asju kiiremini ära teha.

«Tänapäeva inimese aju pole viimase 150 000 aastaga märkimisväärselt muutunud. Samas on oluliselt muutunud meie tähelepanu nõudvate kohustuste ja info maht, seda isegi viimase kümne aasta võrdluses. Seetõttu on täiesti arusaadav, et me ei suudagi ilma väliste abivahenditeta kõiki oma kohustusi meeles pidada ja organiseerida,» ütles ajajuhtimise ekspert Ardo Reinsalu. Tema sõnul on märkimisväärne, et üle poole uuringus osalenutest ei kasuta kaasaegse tehnoloogia võimalusi oma elu lihtsamaks muutmiseks. «Ajajuhtimises on tehnoloogia ülesanne võtta enda peale rutiinseid ja vähe lisaväärtust loovaid organiseerimisülesandeid selleks, et meil endil jääks rohkem aega meeldivate ja elu kvaliteeti tõstvate tegevuste jaoks.»

Uuringutulemused avaldati koos Office 365 Home Premium teenuse turuletulekuga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles