Valitsus panustab Paldiski LNG terminalile
16. märts 2013, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/03/15/1640678t1h28c9.jpg)
Seni on majandusministeerium rääkinud, et kolmest LNG terminalist mingu Euroopa Liidu toetus parimale. Need kolm on Gasumi projekt Soomes, Eleringi projekt Tallinna Sadamas ja Alexela LNG terminalikavand Paldiskis.
Lõppeval nädalal sõlmiti Postimehe andmeil kokkulepped, millega valitsuse kogu toetuse saab Paldiski LNG terminal ning Eleringi Tallinna Sadama kavand astub mängust välja. Viimases projektis oli osaline ka suur rahvusvaheline terminalivalitseja Royal Vopak, mille tütarfirmal Vopak EOS juba on naftaterminal Muugal. Eeldatavasti peaks Alexela nüüd LNG terminali arendamisel leidma võimaluse koostööks Vopakiga. Samuti peaks osalisena mängu tulema Elering.
Kuna LNG terminali ehitus on väga kallis – hind ulatub umbes 500 miljoni euroni –, on siin peamine Euroopa raha, milleta investeeringut teha on majanduslikult võimatu. Eeldatavasti peaks liisk Eesti ja Soome vahel langema maikuuks, mil toimub energeetikale pühendatud ülemkogu Brüsselis.
Soome positsioon kõnelustel on tugev, sest Soome gaasitarbimine on mitu korda suurem kui Eestil. Argument ongi, et kuna nelja riigi peamine gaasiturg on Soomes, siis oleks Euroopa rahaga tehtav investeering mõistlik suunata sinna. Soome on ka euroliidu netopanustaja, erinevalt Eestist, kes saab ühisest eelarvest rohkem, kui sinna raha maksab. Selle loogika järgi oleks Soomel justkui õigus midagi tagasi saada. Aga ka Eesti otsustajad ei taha võitluseta loobuda suurest investeeringust, kuid esmalt tuleb see Brüsselis läbi suruda.
Royal Vopaki ja Alexela koostöö muudab keeruliseks tõik, et kaks firmat on Eestis konkurendid. Kummalgi on naftaterminal ja enam-vähem võrdse suurusega kaubavoog. Eleringi kaasamine Paldiski arendamisse tõotab kujuneda aga lihtsamaks, sest Alexela esindajad on juba varem öelnud, et pole nii väga huvitatud investeeringust betooni, vaid ennekõike terminalivalitseja ehk operaatori ärist.
Kui Eleringil õnnestub teoks teha gaasipõhivõrgu ost, saab firmast elektri põhivõrgu kõrval ka gaasimajanduse kujundaja. Eeldatavasti peaks Eesti Gaas põhivõrgule ostja leidma tuleva aasta esimesel poolel.
Majandusminister Juhan Parts ütles, et Paldiskil on eelised Muuga ees.
«Paldiski eeliseks on valmisolek kujundada varem kokku lepitud aktsionäride struktuur – terminalis võivad osaleda kõikide huvitatud riikide põhivõrgu operaatorid,» märkis Parts.
Seega võiks investeeringu tegemisel kaasa lüüa Eesti, Läti, Leedu ja Soome põhivõrk. Parts toonitas, et seda juhul, kui nad on lahutatud gaasimüüjast. Soomes see praegu nii ei ole, kuid Balti riikides on vastavad protsessid käima lükatud.
Paldiskit soosib ka see, et sealsamas peaks algama Eesti-Soome gaasijuhe.
«Minu eesmärk on, et asjast saaks asja. Et tekiks alternatiivne gaasiallikas ja et investeering tuleks Eesti projekti,» märkis Parts.
Parts lisas, et tema arvates võiksid Alexela ja Royal Vopak teha koostööd LNG terminali juures.
Milline täpselt saab olema ärimudel, pole veel teada. Partsi sõnul on tähtis, et Paldiskis on arendaja valmis mängu panema eraraha, sel juhul on väiksem ka Euroopa toetussumma.
«Koostöökokkulepe on kahe eraettevõtja asi, aga ma hindan kõrgelt Vopaki kompetentsust LNG terminalide rajamisel, Alexelal sellealane kogemus puudub,» ütles Parts.
Alexela Energia juht Marti Hääl ütles, et loodab, et terve mõistus võidab ja kõige mõistlikum projekt saab toetuse. Alexela Paldiski eeliseks on jäävaba meri ja suhteliselt väiksed ehituskulud võrreldes teistega.
«Liiga vara on hõisata, tuleb teha kõvasti tööd ja loota, et õiglust on päikese all,» lausus Hääl.